Laviinläbilöök
Laviinläbilöök on üks kolmest läbilöögi võimalusest pooljuhtseadiste pn-siirdes. Laviinläbilöögi kutsub esile laengukandjate laviinitaoline paljunemine. Selline läbilöök on siirdele ohutu seni, kuni seejuures eralduv võimsus – hajuvõimsus – ei ületa seadisetüübile lubatavat väärtust; niisugusel juhul on tegemist kontrollitud (tagasipööratava) läbilöögiga.
Laviinläbilöögi kirjeldusRedigeeri
Kui siirde piirkonnas liikuvad laengukandjad saavad tugevas elektriväljas piisavalt suure kineetilise energia (liikumisenergia), siis võivad nad põrkumisel kristallivõre aatomitega neist elektrone välja lüüa ja niiviisi luua uusi elektron-auk-paare. Niisuguse tõukeionisatsiooni tulemusena vabanenud elektronid ja augud hakkavad samuti elektriväljas kiirenevalt liikuma ja tõukeionisatsioonis osalema. Nii kasvabki laengukandjate arv laviinitaoliselt, kuni toimubki laviinläbilöök.
Laviinläbilöögi kasutamineRedigeeri
Kontrollitud laviinläbilöögi nähtus leiab rakendamist mitut liiki pooljuhtseadistes:
- Zeneri dioodid ehk stabilitronid;
- laviinfotodioodid;
- laviinläbilennudioodid (põhinevad pn-siirde dünaamilisel negatiivsel takistusel);
- laviintransistorid.