Optikasüsteem

Optikasüsteem ehk optiline süsteem on valgust murdvate ja peegeldavate pindadega seadiste kogum esemete kujutiste saamiseks või valguse spektraalseks lahutamiseks.[1]

Kiirte käik mikroskoobi telgsümmeetrilises optilises süsteemis

Kujutise saamiseks kasutatakse peamiselt läätsedest ja peeglites koosnevaid telgsümmeetrilisi optikasüsteeme. Sümmeetriatelge nimetatakse süsteemi optiliseks peateljeks. Kujutis tekib fokaaltasandil, s.t peatelje risttasandil, mis läbib fookust.

Optikasüsteeme iseloomustavad lahutusvõime (nt mikroskoobil, teleskoobil), vaatenurk (nt objektiivil), suurendus (nt luubil, binoklil), optiline tugevus (nt prillidel).

Valguse spektraalseks lahutamiseks kasutatakse polarisaatoreid, valgusfiltreid ja spektraalaparaate.

Optikasüsteemid kuuluvad optiliste vaatlus- ja mõõteseadmete koosseisu.

ViitedRedigeeri

  1. ENE 7. köide, 1994