Nõudepesumasin

Nõudepesumasin on kodumasin sööginõude (toidunõude, lauanõude) ja söögiriistade pesemiseks. Selleks suunatakse esemetele vastavalt programmile veejoad. Lisaks pesemisele masin ka kuivatab nõud.

Esimese automaatse veejugadega nõudepesumasina patenteeris Josephine Cochrane USAs 1900. aastal ja see võeti kasutusele toitlustusettevõtteis.

Täidetud nõudepesumasin

Sisseehitatud nõudepesumasin (keskel)

Ehitus

Üldehituselt eristatakse kolme liiki masinaid:

• lauaalused masinad, paigaldamiseks köögi tööpinna alla (kõige levinumad);
• sisseehitatavad (integreeritavad) masinad; neid on erisuguse integreerimisastmega, näiteks eemaldatava pealisplaadi või vahetatava esiplaadiga;
• eraldiseisvad masinad: suured põrandale ja väikesed näiteks lauale (köögi tööpinnale) paigutamiseks.

Nõude paigutamiseks on enamasti kaks korvi. Ülemisse korvi pannakse klaasid, tassid ja muud väiksemad nõud, alumisse taldrikud ja toiduvalmistusnõud; söögiriistade jaoks on eraldi väike korv.

Uuematel masinatel on ka kolmas sahtel. See on mõeldud söögiriistade (noad, kahvlid, lusikad) tõhusamaks pesemiseks. Samuti annab söögiriistade sahtli olemasolu masinale juurde 2 nõudekomplekti.

Mahutavus võib olla 4−15 nõudekomplekti (kõige sagedamini 13−14, lauapealsetel 4−6 komplekti). Ühe nõudekomplekti moodustavad Euroopa standardi EN 50242 kohaselt järgmised nõud ja riistad: praetaldrik läbimõõduga 26 cm, supitaldrik 23 cm, desserttaldrik 19 cm, alustass 14 cm, tass 200 ml, joogiklaas 250 ml, nuga 203 mm, kahvel 184 mm, supilusikas 195 mm, teelusikas 126 mm ja dessertlusikas 156 mm.

Nõudepesumasinate mõõtmed:

• kõrgus lauaalusel versioonil enamasti 85 cm;
• laius 45 cm, vastavalt mahutavus keskmiselt 9 komplekti, 55 cm – 10 või 11 komplekti, 60 cm (standardlaius Euroopas) − 12−14 komplekti;
• sügavus 45−55 cm.

Olenevalt tootjast ja hinnaklassist võib nõudepesumasinal olla mitmesuguseid erifunktsioone ja -omadusi:

• Aquastop hoiab ära veekahjustuse ühendusvooliku lekke korral, katkestades vee juurdevoolu veekraani juures; võimalik on lisada ka mõne sentimeetri kõrgune alusvann koos ujukanduriga;
• taimer pesemise alustamiseks valitud ajal järgmise 24 tunni jooksul (nt öise elektri kasutamiseks);
• automaatne väljalülitus – pesutsükli lõppemise järel eraldub masin mõne minuti pärast elektrivõrgust;
• lapselukk − võimaldab blokeerida ukse ja juhtpaneeli.

Masina juhtpaneelil võib sõltuvalt mudelist olla mitmesuguseid valikuid ja näite: pesemisprogrammid, sisselülitamisaja etteandmine, vee temperatuur, veepehmendussoola ja loputusaine vajadus või tase, programmi lõpuni jäänud aja näit, rikke näit jm.

Pesemisprotsess

Pestavatele nõudele pritsitakse ja piserdatakse tugevalt leeliselist soojendatud pesuvett, mis väljub pöörlevatest pihustitest surve all. Nii eemaldatakse vähehaaval toidujäägid nõude pinnalt mehaanilise ja keemilise toime koosmõjul. Pesemistsükkel jaguneb järgmisteks faasideks:

• eelpesu lahtiste toiduosakeste eemaldamiseks (külma veega, ilma pesuaineta). Olenevalt masinast võib olla 1-2 eelpesu;
• põhipesu (pesuainet sisaldava veega temperatuuril 30−75 °C (vastavalt valitud programmile);
• vaheloputus nõude ettevalmistamiseks viimaseks loputuseks (külma veega). Olenevalt masinast 1 või 2 vaheloputust;
• loputamine loputusvahendit sisaldava veega (temperatuuril 65−75 °C); loputusaine hoiab ära nõudele kuivamisel tekkida võivad plekid;
• kuivatamine võib toimuda mitmel viisil:
  • vee aurumise teel kuuma veega loputamise järel;
  • niiske õhu eemaldamise teel ventilaatori kaasabil;
  • kinnise kondensatsioonringlussüsteemi abil: nõudelt eralduv soe niiske õhk suunatakse külmale soojusvahetuspinnale masina siseseinal, kus niiskus kondenseerub.

Pesemisprotsessi edenemist hindab masin pesuvee läbipaistvuse järgi vastava sensori abil. Pesemisprotsessi juhtiv kontroller suurendab vajadust mööda pritsitava vee survet, temperatuuri või kogust ja pesemisaega lähtuvalt valitud programmist.

Nõudepesumasina energiamärgis

Programmid

Nõudepesumasinatel võib olla mitmesuguseid programme:

• automaatprogramm − määrab puhastusvahendi ja vee kulu vastavalt nõude hulgale ja määrdumisastmele (40–70 °C);
• säästpesu – madalamal veetemperatuuril (45−50 °C);
• eelpesu − eemaldab lahtised toidujäägid;
• intensiivpesu – kasutamiseks väga mustade ning kaua seisnud nõude korral (70–75 °C);
• kiirpesu − väga vähe määrdunud nõude pesemiseks (suurem energia- ja veekulu) (35–60 °C);
• õrn pesu (klaasiprogramm) − õhukesed klaas- ja portselannõud (40–45 °C);
• vaikne pesu – keskmiselt määrdunud nõude pesemiseks (pump töötab eriti vaikselt, programm kestab kaua) (50 °C)
• Kaks-ühes-pesu (üheaegselt saab pesta alumises korvis tugevalt määrdunud nõudsid, ülemises korvis aga õrnu esemeid, alumises korvis on veesurve ja temperatuur suurem). (55–65 °C);

Elektrienergia- ja veetarve

Energiatarvet väljendab energiaklass. Näiteks A++ klassi masinatel on elektrikulu ühe normaalpesutsükli kohta 1 kWh ringis (2015. a); A+ klassi masinatel on elektrikulu umbes 10% suurem ja A+++ korral 10% väiksem. Koos energiavajadusega on vähenenud ka veekulu − moodsatel masinatel ei ületa see 10 liitrit. Energiakulu on väiksem madalamal veetemperatuuril, kuid siis võtab pesemine kauem aega, näiteks 40 °C juures kuni 3 tundi.

Vee soojendamiseks vajalikku elektrienergiat saab kokku hoida, kui ühendada masin soojaveevõrku (juhul kui masin seda võimaldab). Masinasse siseneva vee soovitatav temperatuurivahemik on 45−70 °C.

Müra on üldiselt väike, olenevalt mudelist 40 dB (vaevalt kuuldav) kuni 50 dB.

Välislingid

Kuidas valida nõudepesumasinat?