Värvisügavus
Värvisügavus määrab kujutise heledus- ja värviväärtused, mida arvuti ja kuvar on võimeline esitama ning digikaamera registreerima.
Piltide heledus- ja värviväärtused salvestatakse digitaalselt elementaarüksustes. Rastergraafikas on nendeks üksusteks pikslid ja vektorgraafikas värvivektorid. Värvikanali igas elementaarüksuses sisaldub teatud arv heledusastmeid. Pildi suurim võimalik värvide arv saadakse heledusastmete ja värvikanalite (RGB) koostoimel.
Värvisügavust väljendatakse bittides värvikanali kohta. Näiteks värvisügavus 1 bitt tähendaks, et värvikanal suudab esitada (kuvaril) ainult kaht värvi, nt punases kanalis punast ja musta. Kui kujutist esitatakse värvisügavusega 2 bitti, on võimalik esitada 22 = 4 olekut, nt must, tumepunane, keskmine punane ja helepunane. Peamiselt kasutatava 8-bitise värvisügavuse korral on võimalikud 28 = 256 astet ja vastavalt niisama palju punase värvitoone.
Üldiselt kasutatava kolme värvikomponendiga RGB-värvimudeli korral võimaldab 8-bitine värvisügavus esitada teoreetiliselt (28)3 = 16 777 216 (umbes 16,7 miljonit) värvi. Professionaalses fotograafias ja teadusrakendustes on kasutusel ka 16-bitine värvisügavus (igas kanalis).
Graafikavormingud võimaldavad kasutada erinevaid värvisügavusi, näiteks rastergraafika vorming PNG väärtusi 1, 2, 4 või 8 bpp (bit per pixel).