Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib vektori mõistest geomeetrias; eraldi artiklid käsitlevad seotud vektorit, libisevat vektorit ja vabavektorit; abstraktse vektorimõiste kohta vaata artiklit Vektorruumi vektor; haigusetekitajate edasikandja kohta vaata artiklit Siirutaja; geneetilist materjali kannab edasi Geenivektor.

Vektor ehk geomeetriline vektor (ld sõnast vector 'vedaja, kandja') on suurus, millel on pikkus, siht ja suund ning mis on nende andmetega täielikult määratud.[1] Kaks vektorit loetakse seega võrdseks, kui nende siht, suund ja pikkus ühtivad. Vektoreid, mille sihid ühtivad, nimetatakse kollineaarseteks.

Geomeetriliselt on vektor esitatav suunatud lõiguna , kus A ja B on vastavalt vektori alguspunkt ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Juhul, kui vektori rakenduspunkt on fikseeritud, räägitakse seotud vektorist. Kui vektori alguspunkt on vabalt valitav, räägitakse vabavektorist. Vabavektor on formaalselt kõigi võrdsete vektorite (kui suunatud lõikude) hulk. Libisev vektor on vektor, mille rakenduspunkti võib vektori mõjusirgel vabalt muuta.

Üldistatult nimetatakse vektoriks mis tahes vektorruumi elementi.

Tehted vektoritegaRedigeeri

NullvektorRedigeeri

  Pikemalt artiklis Nullvektor

Vektorit, mille pikkus on null, nimetatakse nullvektoriks ja tähistatakse sümboliga  . Nullvektori suund on määramata.

VastandvektorRedigeeri

  Pikemalt artiklis Vastandvektor

Vektorite liitmine ja lahutamineRedigeeri

Selleks, et liita mitut vektorit, tuleb esimese (I) vektori lõpust tõmmata teine vektor (II), II vektori lõpust kolmas (III) vektor jne. Liitmise tulemuseks on vektor, mis on tõmmatud I vektori algusest viimase vektori lõppu.

Vektorite korrutamine arvugaRedigeeri

Selleks, et lahutada ühte vektorit teisest, tuleb teisele vektorile liita esimese vastandvektor. Antud vektori vastandvektoriks nimetatakse vektorit, millel on antud vektoriga sama siht ja võrdne pikkus, kuid vastupidine suund.

SkalaarkorrutisRedigeeri

  Pikemalt artiklis Skalaarkorrutis

Vektori pikkusRedigeeri

Vektori   pikkust tähistatakse  .

VektorkorrutisRedigeeri

  Pikemalt artiklis Vektorkorrutis

SegakorrutisRedigeeri

  Pikemalt artiklis Vektorkorrutis

Rakendused füüsikasRedigeeri

Asukoht, kiirus ja kiirendusRedigeeri

  Pikemalt artiklis Kohavektor
  Pikemalt artiklis Kiirus
  Pikemalt artiklis Kiirendus

JõudRedigeeri

  Pikemalt artiklis Jõud

VektorväljadRedigeeri

  Pikemalt artiklis Vektorväli

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Kaasik, Ü. (2002). Matemaatikaleksikon. Tartu.