Lõikesagedus
Lõikesagedus, tähis fc, on sagedus, mille puhul lineaarse sagedusest sõltuva objekti (näiteks elektroonikalülituse või -komponendi) väljundsignaali võimsus on vähenenud pooleni (kahekordselt) signaali maksimaalsest väärtusest (eeldusel, et sisendsignaali amplituud on sagedusest sõltumatult konstantne).
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e9/Butterworth_response.png/310px-Butterworth_response.png)
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f6/Bandwidth.svg/310px-Bandwidth.svg.png)
Võimsuse kahekordsele vähenemisele vastab objekti ülekandeteguri vähenemine pinge järgi tasemeni ehk logaritmilistes ühikutes ümardatult –3 detsibelli[1] (täpsemalt ).
Lõikesagedust kasutatakse peamiselt filtrite iseloomustussuurusena, et väljendada sageduskarakteristiku pääsuala ja siirdeala vahelist piirsagedust. Mõnel juhul nimetatakse lõikesageduseks ka võimendi või elektroakustilise komponendi (näiteks mikrofon või valjuhääldi) amplituudi-sageduse karakteristiku alumist ja ülemist piirsagedust. Seal võib lõikesageduse väärtus olla 3 dB asemel ka nt 6 või 12 dB.