Ava peamenüü
Analoogsignaali diskreetimise tulemused (diskreedid mõõtepunktides) on kujutatud püstnooltega
Diskreedihoidelülituse läbinud diskreetsignaal

Diskreetimine (ingl discretization) on matemaatikas protsess, mis seisneb pidevate funktsioonide, matemaatiliste mudelite ja muutujate asendamises nende järjestikuste üksikväärtustega.

Digitaaltehnikas on diskreetimine (ingl sampling) esimene samm analoogsignaalist digitaalsignaali saamisel. Analoogsignaali ajalise diskreetimise tulemusena saadakse signaali hetkväärtuste – diskreetide – jada. Et ajalisel diskreetimisel signaali sagedusspekter märgatavalt ei moonutuks, peab signaalipinge mõõtmise sagedus – diskreetimissagedus – ületama vähemalt kahekordselt kõrgeima signaalisageduse. Näiteks CD-plaadile salvestamisel mõõdetakse heli analoogsignaali pinget 44 100 korda sekundis.

Edasiseks töötlemiseks muudetakse signaali üksikväärtuste järjend pidevaks trepikujuliseks diskreetsignaaliks. Seda tehakse enamasti diskreedihoidelülitusega (ingl sample and hold), mis salvestab igas mõõtepunktis diskreedi signaalipinge ja hoiab seda väärtust püsivana kuni järgmise mõõtepunktini. Signaali taset hoiab hoidelülituses kondensaatorisse mõõtehetkel salvestuv laeng.

Signaali analoog-digitaalmuundamise protsessis järgneb ajapõhisele diskreetimisele väärtuspõhine kvantimine.

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri