Vikipeedia

Riikide loend

Siin loetletakse iseseisvaid tunnustatud riike, tunnustamata ja osalise tunnustusega riike, sõltuvaid ja eristaatusega territooriume.

Tunnustatud riigid

muuda
Lipp ja riik Pindala
(km²) 		Rahvaarv
(1. juuli 2021)[1] 		Tihedus
(in/km²) 		Pealinn Iseseisvumine
  Afganistan 647 500 40 099 462 61,9 Kabul 19. aug 1919
  Albaania 28 748 2 854 710 99,3 Tirana 28. nov 1912
  Alžeeria 2 381 740 44 177 969 18,5 Alžiir 5. juuli 1962
  Ameerika Ühendriigid 9 826 675 336 997 624 34,3 Washington 4. juuli 1776
  Andorra 468 79 034 168,9 Andorra la Vella 1278
  Angola 1 246 700 34 503 774 27,7 Luanda 11. nov 1975
  Antigua ja Barbuda 441 93 219 211,4 Saint John's 1. nov 1981
  Araabia Ühendemiraadid 82 880 9 365 145 113,0 Abu Dhabi 2. dets 1971
  Argentina 2 766 890 45 276 780 16,4 Buenos Aires 9. juuli 1816
  Armeenia 29 743 2 790 974 93,8 Jerevan 23. sept 1991
  Aserbaidžaan 86 600 10 312 992 119,1 Bakuu 28. mai 1918
  Austraalia 7 692 024 25 921 089 3,4 Canberra 1. jaan 1901
  Austria 83 879 8 922 082 106,4 Viin 1156
  Bahama 13 878 407 906 29,4 Nassau 10. juuli 1973
  Bahrein 767 1 463 265 1907,8 Manama 15. aug 1971
  Bangladesh 147 570 169 356 251 1147,6 Dhaka 26. märts 1971
  Barbados 431 281 200 652,4 Bridgetown 30. nov 1966
  Belau 490 18 024 36,8 Ngerulmud 1. okt 1994
  Belgia 30 528 11 611 419 380,4 Brüssel 4. okt 1830
  Belize 22 966 400 031 17,4 Belmopan 21. sept 1981
  Benin 112 620 12 996 895 115,4 Porto-Novo[a] 1. aug 1960
  Bhutan 38 394 777 486 20,3 Thimphu 8. aug 1949
  Boliivia 1 098 581 12 079 472 11,0 Sucre[b] 6. aug 1825
  Bosnia ja Hertsegoviina 51 129 3 270 943 64,0 Sarajevo 5. apr 1992
  Botswana 581 737 2 588 423 4,4 Gaborone 30. sept 1966
  Brasiilia 8 515 767 214 326 223 25,2 Brasília 7. sept 1822
  Brunei 5765 445 373 77,3 Bandar Seri Begawan 1. jaan 1984
  Bulgaaria 111 003 6 885 868 62,0 Sofia 3. märts 1878
  Burkina Faso 274 200 22 100 683 80,6 Ouagadougou 5. aug 1960
  Burundi 27 834 12 551 213 450,9 Gitega 1. juuli 1962
  Cabo Verde 4033 587 925 145,8 Praia 5. juuli 1975
  Colombia 1 141 748 51 516 562 45,1 Bogotá 20. juuli 1810
  Costa Rica 51 100 5 153 957 100,9 San José 15. sept 1821
  Côte d'Ivoire 322 460 27 478 249 300,1 Yamoussoukro[c] 7. aug 1960
  Djibouti 23 000 1 105 557 48,1 Djibouti 27. juuni 1977
  Dominica 751 72 412 96,4 Roseau 3. nov 1978
  Dominikaani Vabariik 48 730 11 117 873 228,2 Santo Domingo 27. veebr 1844
  Ecuador 283 560 17 797 737 62,8 Quito 24. mai 1822
  Eesti 45 339 1 328 701 29,3 Tallinn 24. veebr 1918
  Egiptus 1 010 408 109 262 178 108,1 Kairo 28. veebr 1922
  Ekvatoriaal-Guinea 28 051 1 634 466 58,3 Malabo 11. aug 1968
  El Salvador 21 041 6 314 167 85,2 San Salvador 15. sept 1821
  Eritrea 121 320 3 620 312 29,8 Asmara 24. mai 1993
  eSwatini 17 363 1 192 271 68,7 Mbabane 6. sept 1968
  Etioopia 1 104 300 120 283 026 108,9 Addis Abeba 1270
  Fidži 18 270 924 610 50,6 Suva 10. okt 1970
  Filipiinid 343 448 113 880 328 331,6 Manila 12. juuli 1898
  Gabon 267 667 2 341 179 8,7 Libreville 17. aug 1960
  Gambia 11 300 2 639 916 233,6 Banjul 18. veebr 1965
  Ghana 238 533 32 833 031 137,6 Accra 6. märts 1957
  Grenada 344 124 610 362,2 Saint George’s 7. veebr 1974
  Gruusia 69 700 3 757 980 53,9 Thbilisi 26. mai 1918
  Guatemala 108 889 17 608 483 161,7 Guatemala 15. sept 1821
  Guinea 245 857 13 531 906 55,0 Conakry 2. okt 1958
  Guinea-Bissau 36 125 2 060 721 57,0 Bissau 24. sept 1973
  Guyana 214 970 804 567 3,7 Georgetown 26. mai 1966
  Haiti 27 751 11 447 569 412,5 Port-au-Prince 1. jaan 1804
  Hiina RV 9 596 961 1 425 893 465 148,6 Peking 1. okt 1949
  Hispaania 504 645 47 486 935 94,1 Madrid 20. jaan 1479
  Holland 41 543 17 501 696 421,3 Amsterdam 26. juuli 1581
  Honduras 112 492 10 278 345 91,4 Tegucigalpa 15. sept 1821
  Horvaatia 56 594 4 060 135 71,7 Zagreb 25. juuni 1991
  Ida-Timor 14 609 1 320 942 90,4 Dili 28. nov 1975
  Iirimaa 70 280 4 986 526 71,0 Dublin 16. dets 1921
  Iisrael 20 770 8 900 059 428,5 Jeruusalemm 14. mai 1948
  India 3 287 590[2] 1 407 563 842 428,1 New Delhi 15. aug 1947
  Indoneesia 1 904 569 273 753 191 143,7 Jakarta 17. aug 1945
  Iraak 437 072 43 533 592 99,6 Bagdad 3. okt 1932
  Iraan 1 648 000 87 923 432 53,4 Teheran 678 eKr
  Island 103 001 370 335 3,6 Reykjavík 17. juuni 1944
  Itaalia 301 340 59 240 329 196,6 Rooma 17. märts 1861
  Jaapan 377 835 124 612 530 329,8 Tōkyō 660 eKr
  Jamaica 10 991 2 827 695 257,3 Kingston 6. aug 1962
  Jeemen 527 970 32 981 641 62,5 Aden 30. okt 1918
  Jordaania 92 300 11 148 278 120,8 Amman 25. mai 1946
  Kambodža 181 040 16 589 023 91,6 Phnom Penh 9. nov 1953
  Kamerun 475 440 27 198 628 57,2 Yaoundé 1. jaan 1960
  Kanada 9 984 670 38 155 012 3,8 Ottawa 1. juuli 1867
  Kasahstan 2 717 300 19 196 465 7,1 Nur-Sultan 16. dets 1991
  Katar 11 437 2 688 235 235,0 Doha 3. sept 1971
  Keenia 582 650 53 005 614 91,0 Nairobi 12. dets 1963
  Kesk-Aafrika Vabariik 622 984 5 457 154 8,8 Bangui 13. aug 1960
  Kiribati 811 128 874 158,9 Tarawa South 12. juuli 1979
  Komoorid 2170 821 625 378,6 Moroni 6. juuli 1975
  Kongo DV 2 345 410 95 894 118 40,9 Kinshasa 30. juuni 1960
  Kongo Vabariik 342 000 5 835 806 17,1 Brazzaville 15. aug 1960
  Kosovo 10 909 1 883 018 172,6 Priština 17. veebr 2008
  Kreeka 131 940 10 445 365 32,9 Ateena 25. märts 1821
  Kuuba 110 860 11 256 372 79,2 Havanna 10. okt 1898
  Kuveit 17 820 4 250 114 134,5 Al-Kuwayt 19. juuni 1961
  Kõrgõzstan 198 500 6 527 743 101,5 Biškek 31. aug 1991
  Küpros 9251 1 244 188 238,5 Nikosia 16. aug 1960
  Laos 236 800 7 425 057 31,4 Vientiane 19. juuli 1949
  Leedu 65 300 2 786 651 29,0 Vilnius 16. veebr 1918
  Lesotho 30 355 2 281 454 42,7 Maseru 4. okt 1966
  Libeeria 111 370 5 193 416 75,2 Monrovia 26. juuli 1847
  Liechtenstein 160 39 039 46,6 Vaduz 1806
  Liibanon 10 400 5 592 631 244,0 Beirut 22. nov 1943
  Liibüa 1 759 540 6 735 277 537,8 Tripoli 24. dets 1951
  Luksemburg 2586 639 321 255,5 Luxembourg 1839
  Lõuna-Aafrika Vabariik 1 219 090 59 392 255 48,7 Pretoria[d] 31. mai 1910
  Lõuna-Korea 99 720 51 830 139 519,8 Seoul 15. aug 1948
  Lõuna-Sudaan 619 745 10 748 272 17,3 Juba 9. juuli 2011
  Läti 64 589 1 873 919 247,2 Riia 18. nov 1918
  Madagaskar 587 041 28 915 653 49,3 Antananarivo 26. juuni 1960
  Malaisia 329 750 33 573 874 101,8 Kuala Lumpur 31. aug 1957
  Malawi 118 480 19 889 742 167,9 Lilongwe 6. juuli 1964
  Maldiivid 298 521 457 1749,9 Male 26. juuli 1965
  Mali 1 240 000 21 904 983 17,7 Bamako 22. sept 1960
  Malta 316 526 748 1666,9 Valletta 21. nov 1964
  Maroko 446 550 37 076 584 83,0 Rabat 2. märts 1956
  Marshalli Saared 181 42 050 232,3 Majuro 21. okt 1986
  Mauritaania 1 030 700 4 614 974 4,5 Nouakchott 28. nov 1960
  Mauritius 2007 1 298 915 647,2 Port Louis 12. märts 1968
  Mehhiko 1 972 550 126 705 138 64,2 México 16. nov 1810
  Mikroneesia Liiduriigid 702 113 131 161,2 Palikir 3. nov 1986
  Moldova 33 843 3 061 506 90,5 Chișinău 27. aug 1991
  Monaco 2,02 36 686 18343,0 Monaco 8. jaan 1297
  Mongoolia 1 565 000 3 347 782 2,1 Ulaanbaatar 11. juuli 1921
  Montenegro 13 812 627 859 45,5 Podgorica 3. juuni 2006
  Mosambiik 801 590 32 077 072 40,0 Maputo 25. juuni 1975
  Myanmar (Birma) 678 578 53 798 084 79,3 Naypyidaw 4. jaan 1948
  Namiibia 825 615 2 530 151 3,1 Windhoek 21. märts 1990
  Nauru 21 12 511 595,8 Yaren 31. jaan 1968
  Nepal 147 181 30 034 989 204,1 Katmandu 25. sept 1768
  Nicaragua 130 373 6 850 540 52,5 Managua 15. sept 1821
  Nigeeria 923 768 213 401 323 231,0 Abuja 1. okt 1960
  Niger 1 267 000 25 252 722 19,9 Niamey 3. aug 1960
  Norra 385 207 5 403 021 14,0 Oslo 7. juuni 1905
  Omaan 309 550 4 520 471 14,6 Masqaţ 1741
  Paapua Uus-Guinea 462 840 9 949 437 21,5 Port Moresby 16. sept 1975
  Pakistan 881 913 [3] 231 402 117 262,4 Islamabad 14. aug 1947
  Palestiina Riik 6242 5 227 193 868 Rām Allāh 15. nov 1988
  Panama 78 200 4 351 267 55,6 Panamá 3. nov 1903
  Paraguay 406 750 6 703 799 16,5 Asunción 14. mai 1811
  Peruu 1 285 220 33 715 471 26,2 Lima 28. juuli 1821
  Poola 312 696 38 307 726 215,5 Varssavi 11. nov 1918
  Portugal 92 090 10 290 103 81,8 Lissabon 868
  Prantsusmaa 551 695 64 531 444 117,0 Pariis 6. juuni 1523
  Põhja-Korea 120 540 25 971 909 111,7 Pyongyang 9. sept 1948
  Põhja-Makedoonia 25 713 2 103 330 118,0 Skopje 8. sept 1991
  Rootsi 447 435 10 467 097 23,4 Stockholm 6. juuni 1523
  Rumeenia 238 391 19 328 560 81,1 Bukarest 9. mai 1877
  Rwanda 26 338 13 461 888 511,1 Kigali 1. juuli 1962
  Saalomoni Saared 28 450 707 851 24,9 Honiara 7. juuli 1978
  Saint Kitts ja Nevis 261 47 606 182,4 Basseterre 19. sept 1983
  Saint Lucia 616 179 651 291,6 Castries 22. veebr 1979
  Saint Vincent ja Grenadiinid 389 104 332 268,2 Kingstown 27. okt 1979
  Saksamaa 357 112 83 408 554 233,6 Berliin 843
  Sambia 752 612 19 473 125 25,9 Lusaka 24. okt 1964
  Samoa 2831 218 764 77,3 Apia 1. jaan 1962
  San Marino 61 33 745 553,2 San Marino 3. sept 301
  São Tomé ja Príncipe 1001 223 107 222,9 São Tomé 12. juuli 1975
  Saudi Araabia 2 150 000 35 950 396 16,7 Ar-Riyāḑ 23. sept 1932
  Seišellid 455 106 471 234,0 Victoria 29. juuni 1976
  Senegal 196 190 16 876 720 86,0 Dakar 4. apr 1960
  Serbia 77 453 7 296 769 94,2 Belgrad 1877
  Sierra Leone 71 740 8 420 641 117,4 Freetown 27. apr 1961
  Singapur 719 5 941 060 8262,9 Singapur 9. aug 1965
  Slovakkia 48 845 5 447 622 111,5 Bratislava 1. jaan 1993
  Sloveenia 20 273 2 119 410 104,5 Ljubljana 25. juuni 1991
  Somaalia 637 657 17 065 581 26,8 Muqdisho 24. okt 1960
  Soome 338 455 5 535 992 16,4 Helsingi 6. dets 1917
  Sri Lanka 65 610 21 773 441 331,9 Sri Jayewardenepura Kotte[e] 4. veebr 1948
  Sudaan 1 886 068 45 657 202 24,2 Hartum 1. jaan 1956
  Suriname 163 820 612 985 3,7 Paramaribo 25. nov 1975
  Suurbritannia 243 610 67 281 039 276,2 London 1. mai 1707
  Süüria 185 180 21 324 367 115,2 Damaskus 17. apr 1946
  Šveits 41 285 8 691 406 210,5 Bern 1. aug 1291
  Zimbabwe 390 757 15 993 524 40,9 Harare 11. nov 1965
  Taani 43 094 5 854 240 135,8 Kopenhaagen 714
  Tadžikistan 143 100 9 750 064 68,1 Dušanbe 9. sept 1991
  Tai 514 000 71 601 103 139,3 Bangkok 1238
  Taiwan (Hiina Vabariik) 36 193 23 593 794 651,9 Taipei 1. jaanuar 1912
  Tansaania 945 087 63 588 334 67,3 Dodoma 9. dets 1961
  Togo 56 785 8 644 829 152,2 Lomé 27. apr 1960
  Tonga 748 106 017 141,7 Nuku‘alofa 4. juuni 1970
  Trinidad ja Tobago 5128 1 525 663 297,5 Port of Spain 31. aug 1962
  Tšaad 1 284 000 17 179 740 13,4 N'Djamena 11. aug 1960
  Tšehhi 78 866 10 510 751 133,3 Praha 1. jaan 1993
  Tšiili 756 950 19 493 184 25,8 Santiago 18. sept 1810
  Tuneesia 163 610 12 262 946 75,0 Tunis 20. märts 1956
  Tuvalu 26 11 204 430,9 Funafuti 1. okt 1978
  Türgi 783 562 84 775 404 108,2 Ankara 29. okt 1923
  Türkmenistan 491 200 6 341 855 12,9 Aşgabat 27. okt 1991
  Uganda 236 040 45 853 778 194,3 Kampala 9. okt 1962
  Ukraina 603 700 [4] 43 531 422 72,1 Kiiev 24. aug 1991
  Ungari 93 030 9 709 786 104,4 Budapest 31. okt 1918
  Uruguay 176 220 3 426 260 19,4 Montevideo 25. aug 1825
  Usbekistan 447 400 34 081 449 76,2 Taškent 1. sept 1991
  Uus-Meremaa 268 680 5 129 727 19,1 Wellington 26. sept 1907
  Valgevene 207 595 9 578 167 46,1 Minsk 25. märts 1918
  Vanuatu 12 190 319 137 26,2 Port Vila 30. juuli 1980
  Vatikan 0,44 511 1161,4 Vatikan 11. veebr 1929
  Venemaa 17 098 246 [5] 145 102 755 8,5 Moskva 12. juuni 1990
  Venezuela 912 050 28 199 867 30,9 Caracas 5. juuli 1811
  Vietnam 331 690 97 468 029 293,9 Hanoi 2. sept 1945
  1. ↑ Valitsuse asukohaks Cotonou.
  2. ↑ De facto La Paz.
  3. ↑ Valitsuse asukohaks Abidjan.
  4. ↑ Parlament Kaplinnas, kõrgeim kohus Bloemfonteinis.
  5. ↑ De facto Colombo.

Tunnustamata ja osalise tunnustusega riigid

muuda
Lipp ja riik Pindala
(km²) 		Rahvaarv
(1. juuli 2021) 		Tihedus
(in/km²) 		Pealinn Iseseisvuse
deklareerimine 		De iure kuulub Märkused
Tunnustamata riigid
  Abhaasia 8 665 244 926 28 Suhhumi 23.07.1992 Gruusia Venemaa poolt okupeeritud alal moodustatud marionettriigid
  Lõuna-Osseetia 3 900 56 520 14 Tshinvali 29.05.1992 Gruusia
  Põhja-Küprose Türgi Vabariik 3 355 382 836 114 Nikosia 15.11.1983 Küpros Türgi poolt okupeeritud alal moodustatud marionettriik
  Somaalimaa 177 000 5 741 086 32 Hargeysa 18.05.1991 Somaalia valitsus haldab suuremat osa territooriumist.
  Transnistria (Dnestri-äärne Vabariik) 4 163 360 938 87 Tiraspol 25.08.1991 Moldova Venemaa poolt okupeeritud alal moodustatud marionettriik
Osalise tunnustusega riigid
  Kosovo 10 887 1 806 279 178 Priština 17.02.2008 Serbia Tunnustatud 115 ÜRO liikmesriigi poolt
  Palestiina Riik 6 020 5 227 193 868 Rām Allāh 15.11.1988 Palestiina Palestiina omavalitsus kontrollib osa Jordani jõe Läänekalda alasid. Gaza sektorit kontrollib Ḩamās. Riigi ülejäänud alad on okupeeritud Iisraeli poolt. Tunnustatud 138 ÜRO liikmesriigi poolt
  Taiwan (Hiina Vabariik) 36 197 23 894 394 659 Taipei 10.10.1911 Hiina RV Tunnustatud 13 ÜRO liikmesriigi poolt
  Sahara Araabia Demokraatlik Vabariik 66 500 40 000 1 Bir Lehlú 27.02.1976 Lääne-Sahara 80% terrotooriumist okupeeritud Maroko poolt. Sahara Araabia Demokraatliku Vabariigi tunnustamine
Endised tunnustamata riigid
  Donetski Rahvavabariik 9 802 2 302 444 235 Donetsk 07.04.2014 Ukraina Venemaa annekteeris Donbassi 30. sept 2022 ja need 'riigid' muutusid Vene Föderatsiooni subjektideks. [6]
  Luhanski Rahvavabariik 8 377 1 464 039 175 Luhansk 27.04.2014 Ukraina
  Mägi-Karabahhi Vabariik 3 170 120 000 25 Stephanakert 10.12.1991 Aserbaidžaan 20. sept 2023 vallutas Aserbaidžaan kogu Mägi-Karabahhia territooriumi ja likvideeris kohaliku võimu. Juriidiliselt lakkas riik olemast 1. jaanuaril 2024.[7]
Eksiilvalitsusega riigid
  Itškeeria Tšetšeeni Vabariik 15 700 1 088 800 69 Doxar 30.11.1991 Venemaa Eksiilvalitsusel puudub kontroll territooriumi üle


Sõltuvad ja eristaatusega territooriumid

muuda
Territoorium Pindala (km²) Rahvaarv Keskus Valdaja Märkused
  Ahvenamaa 1 583 30 144 (2021) Maarianhamina Soome Asub Läänemeres
  Ameerika Samoa 195 55 689 (2019) Pago Pago Ameerika Ühendriigid Asub Okeaania keskel
  Anguilla 91 13 037 (2011) The Valley Suurbritannia Asub Kariibi meres
  Antarktis 14 000 000 0 – –
  Akrotiri ja Dhekelia 254 15 000 (umbes pool sellest Briti sõjaväelased)   Episkopi Cantonment (sõjaväebaas) Suurbritannia Vahemeri (Küpros)
  Aruba 178,91 101 484 (2010) Oranjestad Holland Asub Kariibi mere lõunas
  Ashmore ja Cartier 0 (2011) – Austraalia Asub Austraaliast loodes
  Bermuda 53 65 024 (2013) Hamilton Suurbritannia Asub USA-st idas
  Bonaire 294 22 573 (2021) Kralendijk Holland Asub Kariibi meres
  Bouvet' saar 49 0 – Norra Asub Atlandi ookeani lõunaosas
  Briti Antarktika ala 1 724 900 0 Rothera Suurbritannia Asub Antarkikas
  Briti India ookeani ala 60 0 Diego Garcia Suurbritannia Asub India ookeani keskel
  Briti Neitsisaared 153 28 054 (2010) Road Town Suurbritannia Asub Kariibi meres, Puerto Ricost idas
  Ceuta 28 84 202 (2020) Ceuta Hispaania Asub Aafrikas, Gibraltari väina ääres
  Cooki saared 236 17 003 (2021) Avarua Uus-Meremaa Asub Vaikse ookeani lõunaosas
  Clippertoni saar 6 0 - Prantsusmaa Asub Vaikses ookeanis, Mehhiko ranniku lähedal
  Curaçao 444 190 338 (2021) Willemstad Holland Asub Kariibi meres Venezuela ranniku lähedal
  Falklandi saared 12 173 3398 (2016) Stanley Suurbritannia Asub Atlandi ookean edela osas. Nõudleb Argentina, nimetab Malviini saarteks
  Fääri saared 1 399 52 153 (2020) Tórshavn Taani
  Gaza sektor 360 1 500 000 (2008) Gaza Palestiina Asub Iisraelist edelas
  Gibraltar 6,84 33 140 (2014) Gibraltar Suurbritannia Taotleb tagastamist Hispaania
  Gröönimaa 2 166 086 56 560 (2018) Nuuk Taani
  Guadeloupe 1628 387 629 (2018) Basse-Terre Prantsusmaa Asub Kariibi meres
  Guam 545 178 430 (2010) Hagåtña Ameerika Ühendriigid Asub Okeaania edelaosas
  Guernsey 78 63 026 (2016) Saint Peter Port Suurbritannia Asub La Manche väinas
  Heard ja McDonald 372 0 – Austraalia Asub India ookeani lõunaosas
  Hongkong 1 108 7 500 700 (2019) Hongkong Hiina
  Jan Mayen 377 0 Olonkinbyen Norra Asub Atlandi ookeani põhjaosas
  Jersey 118 107 800 Saint Helier Suurbritannia Asub La Manche väinas
  Jordani Läänekallas 5 640 3 050 760 (2023) Rām Allāh Palestiina Asub Iisraelist idas
  Jõulusaar 135 1 843 (9.08.2016) Flying Fish Cove Austraalia Asub India ookeanis Java saarest lõunas
  Kaimanisaared 264 54 900 (2010) George Town Suurbritannia Asub Kariibi meres, Kuubast lõunas
  Kookossaared 14 544 (2016) West Island Austraalia Asub India ookeanis, Indoneesiast edelas
  Korallimere saared 4 Willise saar Austraalia Asub Austraalia kirde ranniku lähedal
  Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared 3 903 16 King Edward Point Suurbritannia Asub Atlandi ookeani lõunaosa
  Lääne-Sahara 252 120 300 900 (2004) Bir Lehlú Maroko Asub Marokost edelas
  Macau 31,3 552 503 (2011) Aomen Hiina
  Man (Mani saar) 572 85 888 (2013) Douglas Suurbritannia Asub Iiri meres
  Martinique 1 106 368 783 (2018) Fort-de-France Prantsusmaa Asub Kariibi meres (Väikesed Antillid)
  Mayotte 373 256 518 (2017) Mamoudzou Prantsusmaa Asub Madagaskari ja Aafrika vahel
  Melilla 12,3 87 076 (2020) Melilla Hispaania Asub Aafrikas Gibraltari väina lähedal
  Montserrat 102 4 922 (2011) Plymouth Suurbritannia Asub Kariibi meres (Väikesed Antillid)
  Niue 260 1 611 (2011) Alofi Uus-Meremaa Asub Okeaanias
  Norfolki saar 34,6 1 748 (2016) Kingston Austraalia Asub Austraaliast idas
  Pitcairn 44,7 50 (2018) Adamstown Suurbritannia Asub Okeaania kaguosas
  Prantsuse Guajaana 86 504 276 128 (2018) Cayenne Prantsusmaa Asub Lõuna-Ameerika kirdeosas
  Prantsuse Lõunaalad 11 249 0 (viibivad teadlased ja sõjaväelased) Port-aux-Français Prantsusmaa Asub Aafrika kaguosas
  Prantsuse Polüneesia 3 521,2 275 918 Papeete Prantsusmaa Asub Okeaania kaguosas
  Puerto Rico 9 104 3 142 779 (2021) San Juan Ameerika Ühendriigid Asub Kariibi meres
  Põhja-Mariaanid 477 55 144 (2017) Saipan Ameerika Ühendriigid Asub Okeaania loodeosas
  Réunion 2 547 855 961 (2021) Saint-Denis Prantsusmaa Asub Madagaskarist idas
  Saba saar 13 1 911 (2021) The Bottom Holland Asub Kariibi meres Tuulepealsete saarte rühmas
  Saint Helena 414 5 633 (2016) Jamestown Suurbritannia Asub Atlandi kesk- ja lõunaosas
  Saint-Barthélemy 24 10 124 (2021) Gustavia (Saint-Barthélemy) Prantsusmaa Asub Kariibi meres Väikeste-Antillide saarestiku põhjaosas
  Saint-Martin 53 35 746 (2021) Marigot Prantsusmaa Asub Kariibi meres Väikeste-Antillide saarestiku põhjaosas
  Saint-Pierre ja Miquelon 242 6 057 (2013) Saint-Pierre Prantsusmaa Asub Kanadast idas Newfoundlandi saarest lõunas
  Sint Eustatius 21 3 242 (2021) Oranjestad Holland Asub Kariibi meres Väikeste-Antillide saarestiku põhjaosas
  Sint Maarten 34 44 042 (2019) Philipsburg Holland Asub Kariibi meres Väikeste-Antillide saarestiku põhjaosas
  Svalbard (Teravmäed) 61 022 2 310 (2018) Longyearbyen Norra Asub Norrast põhjas
  Tokelau 10 1 499 (2016) Atafu Uus-Meremaa Asub Okeaania keskel
  Turks ja Caicos 417 31 458 (2012) Cockburn Town Suurbritannia Asub Kuubast idas
  USA Neitsisaared 352 109 750 (2010) Charlotte Amalie Ameerika Ühendriigid Asub Puerto Ricost idas
  Uus-Kaledoonia 18 575,5 278 500 (2017) Nouméa Prantsusmaa Asub Austraaliast idas
  Wallis ja Futuna 264 12 197 (2013) Mata-Utu Prantsusmaa Asub Okeaania edelaosas
  Ühendriikide hajasaared 34,2 300 (2009) – Ameerika Ühendriigid Vaikses ookeanis: Bakeri saar (2,1; 0), Howlandi saar (1,84; 0), Jarvise saar (4,5; 0), Johnstoni atoll (2,67; 0), Kingmani riff (0,03; 0), Midway saared (6,2; 40), Palmyra atoll (12; 0) Wake'i saar (7,1; 0). Kariibi meres: Navassa saar (5,2; 0)


Viited

muuda
  1. ↑ Demographic indicators by region, subregion and country, annually for 1950–2100. Estimates, 1950–2021
  2. ↑ Koos vaidlusaluste aladega Kashmiris. Inda valitsuse kontrollitava ala on 3 201 446 km²
  3. ↑ Koos vaidlusaluste aladega Kashmiris. 1947 aasta piires on Pakistani territoorium 796,095 km²
  4. ↑ Rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. (Koos Venemaa poolt ajutiselt okupeeritud aladega.)
  5. ↑ Rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. (Ilma 2022 aastal annekteeritud Ukraina aladeta)
  6. ↑ Lõuna- ja Ida-Ukraina annekteerimine
  7. ↑ OBOZREVATEL news.obozrevatel.com, 28. september 2023.

Vaata ka

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Riikide_loend&oldid=6746095"