Prantsuse Lõunaalad
Prantsuse Lõunaalad (ametlikult Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad; prantsuse Terres australes et antarctiques françaises) on 1955. aastast Prantsusmaale kuuluv meretagune territoorium, mis koosneb paljudest väikestest saartest ning maa-alast Antarktika mandril.
Territooriumi pindala on 439 666 km², halduskeskus on Port-aux-Français. Sellest suurema osa moodustab Antarktikas asuv Adélie Land pindalaga 432 000 km². Ülejäänud saarte pindala on kokku 7 666 km². Saartel ei ole alalist elanikkonda, asustajate arv sõltub aastaajast. Ühelgi saarel pole sadamat, lennukitel on võimalik maanduda neljas paigas.
Lõunaalade kõrgeimaks punktiks on 1850 meetri kõrgune Mont Ross.
2004. aasta detsembrist on Prantsuse lõunaaladel ka oma esindaja, asukohaga Saint-Pierre’s Reunioni saarel. Igal piirkonnal on vastutaja, kes peab arvet sündide-surmade üle ning täidab ühtlasi ka politseiametniku ülesandeid.
Peamised tuluallikad on kalandus ja jõevähkide püüdmine. Ülepüügi ohu tõttu on kalapüügiluba antud vaid vähestele kaluritele Réunioni saarel.
Jagunemine
muudaSaared ja osake Antarktikast jagunevad viieks alaks (sulgudes keskus):
- Kerguelen (Port-aux-Français) – vulkaanilised saared India ookeani lõunaosas, Aafrikast kagus
- St. Pauli ja Amsterdami saared (Martin-de-Viviès) – Kerguelenist põhja pool asuvad saared
- Crozet' saared (Alfred Faure) – saared India ookeani lõunaosas, Madagaskarist lõunas
- Adélie maa (Dumont d'Urville Station) – Prantsusmaa osa Antarktika kontinendist
- Éparses'i saared (Saint-Pierre) – saared Madagaskari rannikul
Kliima
muudaSt.Paul’i ja Amsterdami saared – ookeaniliselt tuuline ja väga niiske kliima [1]
Crozet’ saared – tuuline, jahe, niiske, pilvine [1]
Kerguelen – ookeaniliselt jahe ja tuuline [1]
Eparses’i saared – valdavalt troopiline [1]
Reisimine
muudaEesti kodanik võib viisavabalt Prantsuse Lõunaaladel viibida kuni 30 päeva. [2]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "French Southern and Antarctic Lands" 13. november 2011.
- ↑ 2,0 2,1 "Prantsuse lõunaalad"[alaline kõdulink] 20. november 2011.