Kerguelen

Kerguelen ehk Kergueleni saared on Prantsusmaale kuuluv saarestik India ookeani lõunaosas. Peamine saar on Grande Terre (pindala 6675 km²), mida ümbritseb umbes 300 väikesaart. Saarestiku kogupindala on 7215 km². Saartel puudub püsiasustus, kuid seal viibivad aastaringselt 50–100 inimest, peamiselt teadlased ja insenerid. Saartel puudub lennuväli ning ühendus ülejäänud maailmaga toimub meretranspordi abil.

Kergueleni saarekapsas koos patagoonia oganuppudega

Ajalugu muuda

Saared avastas 1772. aastal Yves-Joseph de Kerguelen-Trémarec. Seejärel hakkasid peasaart kasutama vaalapüüdjad ja hülgekütid, kes viisid lähipiirkonna vaalade ja hülgede asurkonnad väljasuremise äärele. Prantsusmaa liitis saarestiku enda valdustega 1893. aastal. 1950. aastatest saadik viibivad peasaarel pidevalt teadlased.

Geoloogia muuda

Antarktika laamal paiknev saarestik hakkas vulkaanilise tegevuse tagajärjel India ookeanist kerkima umbes 35 miljonit aastat tagasi. Lähiminevikus pole saartel vulkaanilist tegevust registreeritud, kuid peasaare edelaosas asuvad mõned aktiivsed fumaroolid. Saarestiku kõige kõrgem tipp asub kihtvulkaanil Mont Ross, mille kõrgus merepinnast on 1840 m. 14 miljoni aasta vanustest pruunsöe kihtidest on leitud araukaaria fossiilseid fragmente. Kõige levinum kivim saartel on basalt, sellele järgnevad settekivimid (sarnased Indias ja Austraalias leiduvate settekivimitega), trahhüüt ja fonoliit.

Kliima muuda

Saarestikus valitseb jahe ja niiske mereline kliima. Sageli esinevad väga tugevad tuuled. Aasta keskmine õhutemperatuur on vahemikus 2,1...8,2 °C ning keskmine sademete hulk on 730 mm. Kuna ookean on saarestiku ümber talvel ilma jääkatteta, siis on talved üsna pehmed, minimaalsed õhutemperatuurid langevad juunist septembrini kuni –8 °C. Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusevad kõige soojematel kuudel kuni 23 °C. Suvised keskmised maksimumtemperatuurid on 9...11° ning talvised keskmised miinimumtemperatuurid 1,5...–0,4°. Aasta keskmine suhteline õhuniiskus on 83%.

Floora ja fauna muuda

Jaheda ja tuulise kliima tõttu koosneb saarestiku taimestik peamiselt rohttaimedest, sammaldest ja samblikest. Rohttaimed kasvavad ranniku lähedal, kuni 50 m kõrgusel merepinnast. Välismaailmale on taimestikust tuntud eelkõige C-vitamiini sisaldav Kergueleni saarekapsas, mida kasutasid meremehed skorbuudi ennetamiseks ja raviks. Saarestikus elutsevad järgmised imetajad:

lonthüljes (Mirounga leonina);
antarktika merikaru (Arctocephalus gazella);
merileopard (Hydrurga leptonyx);

Commersoni delfiin (Cephalorhynchus commersonii);
küürvaal (Megaptera novaeangliae) jt.

Lindudest on saartel esindatud:

kuningpingviin (Aptenodytes patagonicus);
eeselpingviin (Pygoscelis papua);
kaljupingviin (Eudyptes chrysocome);
tuttpingviin (Eudyptes chrysolophus);

albatrossid (Diomedeidae);
ida-tuppnokk (Chionis minor);
kormoranlased (Phalacrocoracidae);
läik-tormilind (Lugensa brevirostris);

kergueleni soopart (Anas eatoni);
suuränn (Stercorarius skua);
kergueleni tiir (Sterna virgata);
rait-tormilind (Macronectes halli) jt.

Peale pärismaiste liikide on inimesed saartele introdutseerinud mitmeid loomaliike, kellest on esindatud:

lambad – saartel elab umbes 3500 pooleldi metsistunud lammast, kes toodi sisse peasaarel elavate teadlaste toidulaua täiendamiseks;
tagakaukaasia mägilambad (Ovis aries orientalis) – umbes 100-pealine kari elab saarel Île Haute ning toodi Korsikalt 1959 aastal;
põhjapõdrad – algselt Île Australia saarele toodud loomad ujusid peasaarele, kus nende populatsioon on kasvanud 4000 loomani. Saare taimestikule omavad aga negatiivset mõju.
küülikud (Oryctolagus cuniculus) – Lõuna-Aafrikast sisse toodud küülikute populatsioon on jõudsalt kasvanud (kohati on arvukuseks poole hektari kohta kuni 40 looma), põhjustades peasaare taimestikule suurt kahju. Paljakssöödud mäenõlvadel esineb intensiivset erosiooni;
rotid;
kassid – metsistunud kassid on saarele toodud meremeeste poolt ning nad toituvad peamiselt rottidest ja merelindude tibudest.

Välislingid muuda

Kerguelen – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis