Küürvaal
Küürvaal ehk pikkloibvaal (Megaptera novaeangliae) on vaguvaallaste sugukonda kuuluv vaalaline.
| Küürvaal | |
|---|---|
 | |
 Suurus võrrelduna keskmise inimesega | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Alamklass |
Pärisimetajad Eutheria |
| Selts |
Vaalalised Cetacea |
| Alamselts |
Kiusvaalalised Mysticeti |
| Sugukond |
Vaguvaallased Balaenopteridae |
| Perekond |
Küürvaal Megaptera Gray, 1846 |
| Liik |
Küürvaal |
| Binaarne nimetus | |
|
Megaptera novaeangliae Borowski, 1781 | |
 Küürvaala leviala | |
Küürvaalad elavad maailmameres Arktikast Antarktikani. Neid on umbes kümme karja, mis omavahel ei segune.
Küürvaalad on suhteliselt jässakad ja suure peaga. Täiskasvanud isendite kehapikkus on 12–16, harva kuni 18 meetrit. Nende loivad on pikad, moodustades kuni veerandi kehapikkusest.
Toituvad peamiselt vähilaadsetest, peajalgseist, limustest ja väikestest kaladest.
Kuni 1960. aastateni olid küürvaalad ühed enimkütitud vaalad. 1966. aastal keelati küürvaalade püük ja sestsaadik on nende arvukus kasvanud.
Küürvaalad on tuntud oma erakordselt pikkade ja vaheldusrikaste laulude poolest, mille otstarvet ja tähendust pole teadlased lõpuni selgitada suutnud.[2]
Küürvaal Läänemeres
muudaLäänemeres on küürvaal harv eksikülaline, kuid 1851. aastal ajas torm Allu saare randa 9,7-meetrise surnud küürvaala. Vaal viidi Tallinna, kus seda raha eest näidati. Hiljem ostis Peterburi Teaduste Akadeemia vaala 850 rubla eest ära. Vaala skelett on seal siiani säilinud.
Galerii
muuda-
Video sukelduvast ja häälitsevast küürvaalast
-
Kaldale uhutud küürvaal
Viited
muuda- ↑ Cooke, J.G. (2018). Megaptera novaeangliae. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2018.
- ↑ Hendrik Relve. Minu elu uhkemad loomad. Tallinn, 2020, Lk. 51
Välislingid
muuda- Läänemeres nähti üle aastate taas küürvaala, Eesti Päevaleht, 30. juuli 2008