Küürvaal ehk pikkloibvaal (Megaptera novaeangliae) on vaguvaallaste sugukonda kuuluv vaalaline.

Küürvaal

Suurus võrrelduna keskmise inimesega
Suurus võrrelduna keskmise inimesega
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Alamklass Pärisimetajad Eutheria
Selts Vaalalised Cetacea
Alamselts Kiusvaalalised Mysticeti
Sugukond Vaguvaallased Balaenopteridae
Perekond Küürvaal Megaptera
Gray, 1846
Liik Küürvaal
Binaarne nimetus
Megaptera novaeangliae
Borowski, 1781
Küürvaala leviala
Küürvaala leviala

Küürvaalad elavad maailmameres Arktikast Antarktikani. Neid on umbes kümme karja, mis omavahel ei segune.

Küürvaalad on suhteliselt jässakad ja suure peaga. Täiskasvanud isendite kehapikkus on 12–16, harva kuni 18 meetrit. Nende loivad on pikad, moodustades kuni veerandi kehapikkusest.

Toituvad peamiselt vähilaadsetest, peajalgseist, limustest ja väikestest kaladest.

Kuni 1960. aastateni olid küürvaalad ühed enimkütitud vaalad. 1966. aastal keelati küürvaalade püük ja sestsaadik on nende arvukus kasvanud.

Küürvaalad on tuntud oma erakordselt pikkade ja vaheldusrikaste laulude poolest, mille otstarvet ja tähendust pole teadlased lõpuni selgitada suutnud.[2]

Küürvaal Läänemeres muuda

Läänemeres on küürvaal harv eksikülaline, kuid 1851. aastal ajas torm Allu saare randa 9,7-meetrise surnud küürvaala. Vaal viidi Tallinna, kus seda raha eest näidati. Hiljem ostis Peterburi Teaduste Akadeemia vaala 850 rubla eest ära. Vaala skelett on seal siiani säilinud.

Galerii muuda

Viited muuda

  1. Cooke, J.G. (2018). Megaptera novaeangliae. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2018.
  2. Hendrik Relve. Minu elu uhkemad loomad. Tallinn, 2020, Lk. 51

Välislingid muuda