Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel Suurbritannia meretagusest alast; mäe kohta Kataloonias vaata artiklit Montserrati mägi

Montserrat on saar Kariibi meres, mis moodustab Suurbritannia meretaguse ala. Montserrat on üks Väikeste Antillide Tuulealustest saartest.

Montserrat

inglise Montserrat

Coat of arms of Montserrat.svg
Montserrati lipp

Pindala: 102 km²
Elanikke: 4922 (2011)[1]
Rahvastikutihedus: 48,3 in/km²
Keskus: Plymouth (de iure)[2]
Brades (de facto)
Little Bay (ehitamisel)
Lisa haldusüksuse tüüp.

AjaluguRedigeeri

Saare põlisasukateks olid kariibid ja aravakid. Montserrati avastas Christoph Kolumbus 1493. aastal ja andis sellele nime Montserrati mäe järgi Kataloonias.

1989. aasta septembris hävitas orkaan Hugo 90% saare hoonetest, kuid mõne aastaga suudeti enamik neist taastada.

18. juulil 1995 toiminud Soufrière Hillsi vulkaani purse muutis suurema osa saare lõunaosast elamiskõlbmatuks. Pealinna Plymouthi elanikud evakueeriti ning linn kattus mõne nädala pärast mitme meetri paksuse püroklastilise materjali kihiga. Hävis ka saare lennuväli. Vulkaani purskamine jätkub väiksema aktiivsusega siiani.

Montserrat jaguneb halduslikult kolmeks vallaks: Saint Anthony, Saint Georges ja Saint Peter.

 
Soufrière Hillsi purse kosmosest nähtuna

ViitedRedigeeri

  1. Rahvaloenduse andmed. GeoHive. Vaadatud 1.04.2015.
  2. Linn jäeti maha 1997. aastal pärast Soufrière Hillsi vulkaanipurset.

VälislingidRedigeeri