Sarajevo

Sarajevo
horvaadi, bosnia	Sarajevo
serbia	Sarajevo / Сарајево
	Sarajevo lipp Sarajevo vapp
	Pindala: 141,5 km²
	Elanikke: 275 524 (2013)
	Koordinaadid: 43° 51′ N, 18° 25′ E

Sarajevo on Bosnia ja Hertsegoviina pealinn.

Linn asub Miljacka jõe orus, Dinaari mägedes merepinnast 542 m kõrgusel.

Ajalugu

Sebilj ja Baščaršija mošee (Baščaršija väljak)

Pikemalt artiklis Sarajevo linna ajalugu

Vanaaeg

Sarajevo oli asustatud juba neoliitikumis. Sealsed asukad kuulusid Butmiri kultuuri. Esimesed arheoloogilised leiud sellest on 1893. aastast, kui ehitati põllumajanduskooli Sarajevo eeslinnas Ilidžas. Piirkond oli rikas tulekivi poolest ja see tõmbas ürginimesi ligi. Butmiri kultuur paistis silma omapärase keraamika ja anumate disainiga. Selle kultuuri avastamine oli peapõhjus, miks 1894 korraldati Sarajevos arheoloogide ja antropoloogide kongress.

Hiljem elasid Sarajevo kohal illüürid, kelle asuala hõlmas suurema osa Lääne-Balkanist. Sarajevo kandi illüürid oli sõjakad ja panid roomlastele, keda juhtis Tiberius, vastu seni, kuni kõik ümbruskaudsed hõimud olid juba alistunud.

Pärast Illüüria vallutamist 9. aastal pKr rajasid roomlased nüüdse Sarajevo kohale asula, kuid eriti palju nad ei ehitanud. Pärast roomlasi asustasid piirkonna goodid, kellele järgnesid 7. sajandil lõunaslaavlased.

Keskaeg

Keskajal kuulus Sarajevo Vrhbosna provintsi. Missugused asulad sel ajal Sarajevo kohal paiknesid, pole täpselt teada. Nii näiteks on kõrgkeskajal mitmesugustes dokumentides mainitud selles piirkonnas olevat Torniku-nimelist kohta. Arvatavasti oli Tornik väike turuplats, mida ümbritses väike küla, mida Ragusa kaupmehed kuigi tähtsaks ei pidanud.

Vrhbosnasse rajasid Kyrillose ja Methodiose järgijad kiriku. Vatikani dokumentide järgi rajati 1238 Vrhbosnasse Püha Pauluse katedraal. Vrhbosna asula juurde rajati 1263 kindlus. Kindlus püsis seni, kuni Osmanite riik selle 1429 vallutas. Kindlasti oli Vrhbosna Sarajevo ümbruse kõige tähtsam asula, kuid pole teada, kas Vrhbosna asus tänapäeva Sarajevo kohal.

Uusaeg

Selle piirkonna vallutas Osmanite riik 1450. aastatel ning Sarajevo linna asutamise aastaks märgitakse 1461. Sel ajal oli linna kohal mitu lähestikku paiknevat küla. Osmanite riigi Bosnia provintsi esimene kuberner Isa-Beg Išaković ühendas külad, lastes nende vahele ehitada hulga olulisi ehitisi: mošee, suletud turuplatsi, avaliku sauna, võõrastemaja ja muidugi kubernerilossi. Loss on türgi keeles sarai ja sellest ongi linna nimi tulnud. Sarai ovasi tähendab türgi keeles 'väli lossi ümber'. Mošee nimi oli Carova Džamija ehk 'sultani mošee' sultan Mehmet III auks.

Ka teine kuberner Gazi Husrev-beg tegi palju Sarajevo ülesehitamiseks. Tema ajal ehitati suurem osa Sarajevo vanalinnast. Sarajevo sai tuntuks suure turu ja arvukate mošeede poolest: neid oli juba 16. sajandi keskel üle saja.

17. ja 18. sajandil oli Sarajevo 80 tuhande elanikuga rahvaarvult Balkani teine linn İstanbuli järel. Võrdluseks Belgradis oli 1838 12 963 elanikku ja Zagrebis oli 1851 14 000 elanikku.

1699 rüüstas linna prints Eugen Savoiast. Tema vägi rüüstas nii palju kui suutis ja kui rohkem ei suutnud, pani ülejäänud linna põlema. Ühe päevaga hävis peaaegu kogu linn. Pääsesid vaid mõned eeslinnad, mõned mošeed ja õigeusu kirik. Järgmisel sajandil oli linnas teisigi suuri tulekahjusid ning ometi oli 1809 linnas 60 tuhat elanikku.

Osmanite riiki kuulus Sarajevo 1878. aastani, mil osmanid said Vene-Türgi sõjas rängalt lüüa ja pidid suuri valdusi loovutama. Bosnia läks Austria-Ungari valitsemise alla, nagu viimaks sätestas Berliini kongress.

Uusim aeg

28. juunil 1914 mõrvati Sarajevos Austria ertshertsog Franz Ferdinand koos abikaasaga, mis sai Esimese maailmasõja puhkemise ajendiks. Pärast sõja lõppu ühendati Sarajevo Jugoslaaviaga.

1984. aastal toimusid Sarajevos taliolümpiamängud.

Jugoslaavia kodusõjas oli Sarajevo 1992. aasta 5. aprillist kuni 1996. aasta 29. veebruarini (1425 päeva) Jugoslaavia Rahvaarmee ja Serblaste Vabariigi armee piiramisrõngas. Linn sai tugevasti kannatada, kuid on tänapäevaks üles ehitatud. Piiramise käigus hukkus 13 952 inimest.

Mošeed

Linnas asub 10 mošeed: