Ava peamenüü

Eesti Vabadussõja kronoloogia on ülevaade Eesti Vabadussõja sündmustest kuupäevaliselt 1918, 1919. ja 1920. aastal.

Eesti Vabadussõda
Soomusrong nr 2 Valgas 1919.jpg
The British Naval Campaign in the Baltic, 1918-1919 Q19368.jpg
FinnVlntrsTllnnDc1918.jpg
Vabadussõda Erküla, 1919.jpg
Soomusrongi "Kapten Irv" luurajad.jpg
Tallinn24Feb1918.jpg
Ülevalt päripäeva: Eesti soomusrong nr 2 Valgas (1919), Soome vabatahtlike saabumine Tallinna (detsember 1918), Soomusrongi "Kapten Irv" jalamaakuulajate komando (kevad 1919), esimene Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine (1919), 9. jalaväepolgu võitlejad Erküla järve ääres (juuni 1919), Suurbritannia laevastik Läänemerel (detsember 1918).
Toimumisaeg 28. november 19182. veebruar 1920
Toimumiskoht Eesti, Läti,
Peterburi kubermang ja Pihkva kubermang
Tulemus Punaarmee väljatõrjumine Eestist ja Eesti riikliku iseseisvuse tunnustamine Tartu rahulepinguga
Territoriaalsed
muudatused
Eesti iseseisvub
Osalised
Väejuhid või liidrid
Väeüksused
Eesti Vabadussõjas osalenud väeosade loend Eesti Vabadussõjas osalenud väeosade loend Eesti Vabadussõjas osalenud väeosade loend
Jõudude suurus

Nende seas:

  • 28. november 1918:
  • 4000[8]
  • 20 suurtükki[8]
  • 30 kuulipildujat[8]
  • 1 soomusrong[8]
  • 2 soomusautot[8]

  • 7. jaanuar 1919:[a]
  • 5000–6500 jalaväelast
    (+ reserv)[2]
  • 750 ratsaväelast[2]
  • 141 kuulipildujat[2]
  • 26 suurtükki[2]
  • 3 soomusautot[2]
  • 1 soomusrong[2]









  • mai 1919:[b]
  • 80 000[5]
  • 1100 kuulipildujat[9]
  • 200 suurtükki[9]
  • 14 soomusautot[9]
  • 5 soomusrongi[9]
  • 14 lennukit[9]

  • detsember 1919:[b]
  • 120 000[10]
  • 1919. a. juunis:
  • 20 000[4]
Kaotused
  • vähemalt 35 000 langenut & haavatut[10]
  • 10 000+ vangilangenut & ülejooksikut[12]
  • 400 langenut
  • 1100 haavatut

Sisukord

1918Redigeeri

EelluguRedigeeri

NovemberRedigeeri

DetsemberRedigeeri

1919Redigeeri

JaanuarRedigeeri

Hinnanguliselt oli Eesti rahvaväes sel hetkel 630 ohvitseri, 6400 tääki ja mõõka, 200 kuulipildujat ja 20 suurtükki. Punaarmeel Põhja-Eestis 4300 tääki ja mõõka ning 21 suurtükki, Lõuna-Eestis paar tuhat tääki ja mõõka ning paarkümmend suurtükki.


VeebruarRedigeeri

 
24. veebruaril 1919 tähistati esimest korda Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva.

MärtsRedigeeri

AprillRedigeeri

MaiRedigeeri

JuuniRedigeeri

 
1919. aasta oktoobri Petrogradi pealetungioperatsiooni ja Krasnaja Gorka operatsiooni skeem

JuuliRedigeeri

AugustRedigeeri

SeptemberRedigeeri

OktooberRedigeeri

NovemberRedigeeri

DetsemberRedigeeri

1920Redigeeri

JaanuarRedigeeri

  • 3. jaanuar – kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe.

VeebruarRedigeeri

MärtsRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Tarvel 2018, lk 194.
  2. 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 Maide 1933, IV ptk.
  3. 3,0 3,1 3,2 Reigo Rosenthal. "Eesti Vabadussõda". Estonica, 21. august 2009. Kasutatud 13. jaanaur 2019.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 4,8 4,9 EE 11 [2002], lk 300
  5. 5,0 5,1 EE 11 [2002], lk 298.
  6. 6,0 6,1 6,2 Reigo Rosenthal. "Soome, Taani ja Rootsi vabatahtlikud Eesti Vabadussõjas". Estonica, 19. august 2009. Kasutatud 13. jaanuar 2019.
  7. Maide 1933, II ptk.
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 Traksman 1992, lk 68.
  9. 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 "Vabadussõda". Eesti entsüklopeedia. Kasutatud 13. jaanuar 2019.
  10. 10,0 10,1 10,2 10,3 EE 11 [2002], lk 301
  11. 11,0 11,1 Toivo Miljan. "Võidupüha ettekanne". Vaba Eestlane, 7. juuli 1992. Kasutatud 14. jaanuar 2019.
  12. Juurvee 2018, lk 27
  13. 23. jaanuar 2014, Scoutspataljon tähistas Pikksaare lahingu aastapäeva (lahing Pikksaare jaama pärast)

KirjandusRedigeeri