Laiarööpmeline soomusrong nr. 2

"Soomusrong nr. 2" suunab siia. Kitsarööpmelise soomusrongi kohta vaata artiklit Kitsarööpmeline soomusrong nr. 2.

Laiarööpmeline soomusrong nr. 2 (lühemalt: soomusrong nr. 2) oli Eesti Rahvaväe ja Kaitseväe relvastuses olnud soomusrong.

Laiarööpmeline soomusrong nr. 2
Laiarööpmeline soomusrong nr 2 Valgas, esiplaanil rongi kuulipildujavagun (veebruar 1919).
Riik	Eesti Vabariik
Kuuluvus	Eesti Rahvavägi
Haru	Soomusvägi
Osa	Soomusrongide Divisjon/Diviis
Tähtpäevad	12. detsember 1918
Lahingud	Eesti Vabadussõda Viru rinne Tapa vallutamine Lõunarinne (Eesti Vabadussõda) Tartu lahing (1919) Valga vallutamine Petseri vallutamine Pihkva vallutamine (1919) Riia lahing (1919) Narva kaitselahingud
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad	kapten Jaan Lepp

LRSR nr 2 Suurtükiplatvorm "Kalew" enne Petseri lahingut Lepassaare (Vastseliina) raudteejaamas

Laiarööpmeline soomusrong nr. 2 asutati Tallinnas 12. detsembril 1918 ning see suundus Viru rindele kohe järgmisel päeval.

LRSR nr 2 moodustati Tallinnas Laiarööpmelise Soomusrongi nr. 1 teise suurtükiplatvormi baasil. Kui teine soomusrong Tallinnast välja sõitis, siis oli tema koosseis järgmine: 1) suurtükiplatvorm 3-tollilise suurtükiga, 2) suurtüki moonaladu vanker, 3) kuulipildujate vanker, mille komandöriks staabikapten Paulus, 4) vedur ja tender, 5) klassi vanker, 6) köögi vanker, 7) kuulipildujate vanker, mille komandöriks lipnik Kriisa; rongi liikumise korraldajaks raudteeametnik Tiidorahu.

Soomusrongi juhid

• 10.–25. detsember 1918, kapten Karl Parts,
• 25.–30. detsember 1918, staabikapten Karl Paulus,
• 30. detsember 1918 – 1. juuli 1920, staabikapten Jaan Lepp
• 1923, alampolkovnik Johannes Lutsar

Laiarööpmelise soomusrongi nr 2 ohvitserid koos Soomusrongide divisjoni ülema kapten Anton Irvega (esireas, vasakult neljas) Vastseliina raudteejaamas (12. märts 1919). Esimene rida (vasakult): LRSR nr 2 suurtükipatarei ülem lipnik Leonhard Pallon (teine), Soomusrongide divisjoni suurtükiväe inspektor leitnant Reinhold Sabolotnõi (kolmas, parem käsi kinni seotud), Soomusrongide divisjoni ülem kapten Anton Irv (neljas), LRSR nr 2 ülem kapten Jaan Lepp (viies). Teises reas (vasakult esimene): Soomusrongide divisjoni operatiivadjutant alamkapten Arnold Hinnom (12. märts 1919).

Vene M1902, 76 mm välikahur

Soomusrongi relvastus

Suurtükiplatvormid

• Suurtükiplatvorm "Uku", millel 76 mm välikahur ja 122 mm haubits,
• Suurtükiplatvorm "Sepp Willu", millel 76 mm välikahur ja 122 mm haubits,
• Suurtükiplatvorm "Kalew", millel kaks 76 mm välikahurit ja tornis raskekuulipilduja.

kuulipildujavagunid

dessantvagun

Laiarööpmelise soomusrongi nr. 2 suurtükipatarei ülem oli alamleitnant Leonhard Pallon.

Sõjategevus

Läti Vabadussõja Bermondtiaadifaasis palus Läti Ajutine Valitsus Eestilt sõjalist abi ning Eesti vägede ülemjuhataja kindral Laidoner andis 9. oktoobril Soomusrongide diviisi ülemale käsu, saata Riiga Läti sõjavägede ülemjuhataja käsutusse kaks soomusrongi (Kapten Irv ja laiarööpmeline soomusrong nr. 2). Soomusrongid koos 11 kahuri, 60 kuulipilduja ja umbes 400 mehega Riiga saabumise ajaks olid Läti valitsusasutused linnast juba evakueeritud ning Läti Sõjavägede ülemjuhataja kindral Dāvids Sīmansons, peaminister K. Ulmanis ja välisminister Zigfrīds Anna Meierovics teatasid, et nad on otsustanud Riia maha jätta.

Soomusrong "Kapten Irw" sõitis välja Valgast ja 10. oktoobril jõudis "Kapten Irw" ja soomusrong nr. 2 Riiga. Soomusrong "Kapten Irw" asus Riia I jaamas ja SR nr.2 Aleksandri väravas, kust pommitasid vastase seisukohti. 11. oktoobril võtsid soomusrongid enda kaitse alla Riia-eelsed sillad ja ülekäigud Daugava jõel ning soomusrongide dessantosad positsioonidel Daugava jõe paremal kaldal sundisid miinipildujatulega vastaseid lahkuma jõe vastaskaldalt. 14. oktoobri varahommikul alustasid soomusrongid pealetungi üle Daugava jõe pääsemiseks ning soomusrongid katsusid tungida üle raudteesilla teispoole Daugavat. Rongid pääsevad kuni Daugava silla teise kaldapoolse otsani, kus aga raudtee sillal oli lõhutud. 15. oktoobril toetas soomusrong nr.2 lätlaste pealetungi jõe vasakkaldale Dole saare ja Riia vahel. Soomusrongid pommitasid Skadingi ja Skrīveri mõisaid, sundides vaikima sealsed vastase suurtükipatareid. Tulevahetuses sai soomusrong nr.2 tabamuse vastaste gaasipommiga, mille tagajärjel saavad mürgitusest kannatada 22 sõdurit ja soomusrongi nr.2 suurtükiplatvorm "Kalev" sai kergeid vigastusi. 16. oktoobril pommitasid soomusrongid Torensbergi-Miitavi raud- ja maanteed, kus oli märgatud vaenlase liikumist ning pommitati vastase seisukohti lätlaste positsioonide ees Neuhofi ja Veissenhofi juures. 17. oktoobril toimus kogu päeva kestel vastastikku tulevahetus Daugava kaldal, mis jätkus ka 18. oktoobril, mil "Kapten Irw" sai vastase mürsuga pihta ning Riia esimeses raudteepeatuses said surma kolm ohvitseri, haavata kolm ohvitseri ja neli sõdurit. Suurtükituli soomusrongidelt Bermondt-Avalovi suurtükiväeüksustega jätkus ka 19. 20. ja 21. oktoobril. Rongid lahkusid, kui Läti sõjavägi ohjad enda kätte võttis ja vasturünnaku sooritas. 23. oktoober õhtul lahkusid soomusrongid Riiast: soomusrong nr.2 kell 18.15 Riiast, Valga sihis ja "Kapten Irw" lahkus kell 19.00.

Kirjandus

• "Eesti Vabadussõda 1918–1920", Vabadussõja Ajaloo Komitee, Tallinn 1937
• Mati Õun, Tiit Noormets, Jaak Pihlak, "Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941", 2003, Kirjastus Sentinel, 138 lk, ISBN 9789985945544; ISBN 9985945549