Rauddiviis
Rauddiviis (saksa keeles Eiserne Division) (algul ka Raudbrigaad, Eiserne Brigade) oli novembris 1918 peamiselt Saksamaa Keisririigi 8. armee vabatahtlikest kokku pandud vabakorpuse väekoondis (diviis), mida juhtis major Josef Bischoff. Rauddiviis koos Landeswehriga allus omakorda kindral Rüdiger von der Goltzile.
Algul võeti Rauddiviisi liikmeks vaid I maailmasõjas Raudristi välja teeninud mehi.[1]
Rauddiviis võitles muu hulgas Eesti Vabadussõjas Eesti rahvusvägede vastu ja sai lüüa.
Koosseis
muudaRauddiviis 1919. aasta juuni keskel[2][3]:
Komandör: major Bischoff
Staabiülem: kapten Biese
1. jalaväerügement (major von Lossow) 1. pataljon 2. pataljon 3. pataljon 1. miinipildujakompanii
2. jalaväerügement (major von Kleist) 1. pataljon 2. pataljon 3. pataljon 2. miinipildujakompanii
3. jalaväerügement (kapten Poensgen) 1. pataljon 2. pataljon 3. pataljon Jäägripataljon 3. miinipildujakompanii MG-Scharfschützen-Abteilung Petersdorff (4 raskekuulipildujakompaniid + 2 jalaväekompaniid + eskadron)
Ratsarügement (major Kanitz) 1. eskadron 2. eskadron 3. eskadron 4. eskadron
Suurtükiväerügement (major Arnim) 1. suurtükiväegrupp 1. kergepatarei (4 kahurit) 2. haubitsapatarei (2 haubitsat) 3. haubitsapatarei (2 haubitsat)
2. suurtükiväegrupp 4. haubitsapatarei (2 haubitsat) 5. haubitsapatarei (2 haubitsat) 6. haubitsapatarei (2 haubitsat)
3. suurtükiväegrupp 7. kahuripatarei (4 kahurit) 8. kahuripatarei (4 kahurit) 9. kahuripatarei (4 kahurit)
2 soomusautot
Lennudivisjon 427
2 soomusrongi
jm tagalateenistuse üksused.
Rauddiviisi jalaväepataljonides (sh jäägripataljonis) oli kolm jalaväekompaniid + üks raskekuulipildujakompanii.
Koosseisus ligikaudu 4000 meest.
Viited
muuda- ↑ Võrumaa Teataja, nr. 70, 20 juuni 2009
- ↑ http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=994
- ↑ http://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploads/2015/01/N.Reek-Soda_Landeswehriga.pdf