Richard Gustav Borgelin
Richard Gustav Borgelin VR I/2, VR II/3 (10. veebruar 1887 Herning – 8. detsember 1966 Kopenhaagen, Taani) oli Taani ja Eesti sõjaväelane.
| Richard Gustav Borgelin | |
|---|---|
 Richard Gustav Borgelin | |
| Sünniaeg |
10. veebruar 1887 Herning |
| Surmaaeg |
8. detsember 1966 (79-aastaselt) Kopenhaagen, Taani |
| Auaste | kolonelleitnant |
| Sõjad/lahingud |
Eesti Vabadussõda |
| Autasud |
Püha Vladimiri ordeni IV klass Püha Anna ordeni II klass Vabadusrist I/2 Vabadusrist II/3 |
Haridus
muudaRichard Gustav Borgelin lõpetas Herningi seminari ja reaalkooli ning õppis Kronoborgi ohvitseridekoolis 1909–1911.[1]
Sõjaväeteenistus
muudaPärast ohvitseridekooli lõpetamist asus teenima Taani sõjaväes, kus sai 1912. aastal nooremleitnandiks ja 1916. aastal leitnandiks.[1]
Borgelini kompanii
muudaMärtsist 1919 kuni sama aasta augusti lõpuni oli ta 200-mehelise Taani vabatahtlike kompanii ülem. Borgelini kompanii osales Eesti Vabadussõjas Lõunarindel liikudes Rõuge alt Jēkabpilsini ning seejärel Pihkva-rindel.[1]
Eestisse saabudes oli Borgelin kapteni auastmes ja ülendati 1. septembril 1919 teenete eest Vabadussõjas alampolkovnikuks (pärast auastmereformi kolonelleitnant).[1]
Teenistus pärast vabatahtlike kompaniid
muudaBorgelin pöördus Eestisse tagasi septembris 1919. aastal Venemaa keisri Aleksander III lese Marija Fjodorovna ehk Taani printsessi Dagmari ülesandel. Marija Fjodorovna oli huvitatud Venemaa käekäigust ja Vene valgekaardi väejuhtide tegevusest.
Oma järgmise visiidi tarbeks sai Borgelin ülesande Marija Fjodorovna volinikuna kontrollida Loodearmee juhataja Nikolai Judenitši tegevust.
Seekordsel külastusel kohtus Borgelin kindral Johan Laidoneriga ning asus viimase ettepanekul Eesti sõjaväe teenistusse. Ta asus teenistusse Tallinna Tagavararügemendis ning seejärel oli Allohvitseride kooli instruktor ja kooli ülema abi. Oma teenistuse lõpetamisel Eesti sõjaväes oli ta Kindralstaabi käsundusohvitser.[1]
Borgelin läks erru 1921. aasta mais ja jäi Eestisse Maidlasse talu pidama. Ta sai märtsis 1923 Eesti kodakondsuse ning pidas seejärel kuni 1934. aastani Vabadussõja autasutaluna saadud Maidla mõisa Harjumaal ja kolis 1937. aastal Tallinna.[1]
Teise maailmasõja puhkemisel asus Borgelin tagasi Taani.[1]
1939–1966
muudaPärast Saksa okupatsiooni lõppemist Taanis 1945. aasta kevadel Borgelin vangistati süüdistatuna koostöös sakslastega, kuid vabastati peagi. Borgelin suri Taanis 8. detsembril 1966.
Tunnustus
muuda- Vabadusristi I liigi 2. järk, 26. märts 1920
- Vabadusristi II liigi 3. järk, 26. märts 1920
- Läti Karutapja ordeni III klass
- Kotkaristi III klassi teenetemärk mõõkadega, 6. juuni 1930
- Eesti Vabadussõja mälestusmärk
- Läti Vabadussõja medal
- Püha Vladimiri ordeni IV klass
- Püha Anna ordeni II klass
Teoseid
muuda- "Danebrogi lipu all: rahu ja sõda", Tallinn 1934 (kahes osas)
- "Dannebrogi lipu all. Taani vabatahtlikud Eesti Vabadussõjas.", 2. trükk, redigeerinud ja täiendanud Jüri Remmelgas, Stockholm 1973
- "Dannebrogi lipu all. Taani vabatahtlikud Eesti Vabadussõjas.", 3. trükk, Tallinn 2004, ISBN 9985663683
- "Baltikum kæmper", Kopenhaagen 1941 (taani keeles)
- "Det befriade Baltikum" (sarjast Vår nya värld. XIII), Malmö: Dagens Böcker, 1941 (rootsi keeles)
Vaata ka
muudaViited
muudaKirjandus
muuda- Mati Õun, Jaak Pihlak, Tiit Noormets, Leho Lõhmus, Peedu Sammalsoo, Heino Gustavson, Jaak Sammet, Kaupo Deemant, Peep Pillak, Reet Naber (1998) "Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased I" Tallinn, Tammiskilp, 1998