Kaitseliit

(Ümber suunatud leheküljelt Eesti Kaitseliit)
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Eesti organisatsioonist; Soome kaitseliidu kohta vaata artiklit Kaitseliit (Soome).

Kaitseliit on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev Eesti riigikaitseorganisatsioon ja Eesti kaitsejõudude üks osa Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseliidu liiget nimetatakse kaitseliitlaseks.

Kaitseliit
Kaitseliit emblem.svg
Kaitseliidu vapp
Kaitseliit flag - reverse.jpg
Kaitseliidu lipu esi- ehk paraadkülg[1]
Asutatud 11. november 1918
taasasutati 17. veebruaril 1990
Eesmärk Eesti iseseisvuse kaitse
Asukoht Toompea 8, 10130 Tallinn
Liikmeid 16 000 inimest, koos
eriorganisatsioonidega 25 000[2]
Ülem Riho Ühtegi (2019–)
Peaorgan Kaitseliidu peastaap
Allorganisatsioonid Tallinna malev
Harju malev
Rapla malev
Alutaguse malev
Viru malev
Jõgeva malev
Järva malev
Pärnumaa malev
Lääne malev
Lääne maleva Hiiumaa malevkond
Saaremaa malev
Tartu malev
Sakala malev
Valgamaa malev
Võrumaa malev
Põlva malev
Veebileht Kaitseliidu koduleht

JuhtimineRedigeeri

Kaitseliidu ülem on brigaadikindral Riho Ühtegi.

Kaitseliidu ülem allub kaitseväe juhatajale.

Kaitseliidu ülema tööorgan – Kaitseliidu peastaap – asub Tallinnas. Lisaks osalevad Kaitseliidu juhtimises vanematekogu ja keskjuhatus.

Ülemaid, välja arvatud Kaitseliidu ülemat, Kaitseliidu Peastaabi ja selle osakondade ülemaid, nimetatakse Kaitseliidus pealikeks.

Isikkoosseis ja ülesehitusRedigeeri

LiikmeskondRedigeeri

Kaitseliidu koosseisus on umbes 16 000 kaitseliitlast, koos nais- ja noorteorganisatsioonidega 25 000 inimest.[3] Kaitseliitlased jagunevad tegev-, toetaja-, au- ja noorliikmeteks. Kaitseliidu liikmeks võetakse isikuid, kes vastavad organisatsiooni nõuetele ja kellel on liikmete seast 2 soovitajat. Osa Kaitseliidu tegevust juhtivaid ohvitsere ja allohvitsere on kaadrikaitseväelased. Kaitseliidu liikmete hulgas on avaliku elu tegelasi.

StruktuurRedigeeri

Staabi kohta loe pikemalt artiklist Kaitseliidu peastaap.

Maakaitseringkonda juhib maakaitseringkonna pealik, kes allub vahetult Kaitseliidu ülemale, maakaitseringkonnad koos vastutusalasse kuuluvate malevatega

Nais- ja noorteorganisatsioonidRedigeeri

Kaitseliidu tegevust toetavad ja järelkasvu valmistavad ette järgmised nais- ja noorteorganisatsioonid:

Väljaõpe ja tegevusRedigeeri

 
Kaitseliitlased meredessandil õppusel BALTOPS
 
Kaitseliidu miinipildurid positsioonil
 
Kaitseliidu tulejuhid rahvusvahelisel õppusel

Kaitseliit arendab nii riigikaitse-, sisekaitse- ja päästealast kui ka seltskondlikku tegevust. Enamus tegevusest ja üritustest toimub nädalavahetustel või muul töövälisel ajal. Tegevus on üldjuhul territoriaalse suunitlusega.

RiigikaitseRedigeeri

Kaitseliitlased läbivad organisatsiooni astudes Kaitseliidu tegevliikme sõdurioskuste kursuse (SOK, varem ka TSOBKkl, BÕK) ja hiljem vajalikud eriala täiendkoolitused. Ajateenistuse läbimise järel Kaitseliitu astunud läbivad baasõppe ja erialakoolituse tavaliselt osaliselt. Kaitseliidu Koolis Alus saab omandada reservrühmaülema ettevalmistuse. Samuti saab organisatsioonis omandada reservjaoülema ettevalmistuse. Paljud kaitseliitlased arendavad end sõjalisel alal ka ise.

Kaitseliidu väliharjutused, õppepäevad ja laskeharjutused toimuvad tavaliselt kuni kord kuus territoriaalpõhimõttel moodustatud jagude, rühmade või kompaniide koosseisus. Kaitseliidu allüksused osalevad sageli kaitseväe väliõppustel, sealhulgas tavaliselt ka ajateenistustsükli lõpuõppusel "Kevadtorm". Kaitseliidu väliharjutustel pööratakse suurt rõhku väikeste üksuste iseseisvale võitlusele ja initsiatiivile.

Alates 2003 osalevad kaitseliitlased Kaitseväe väeosade-asutuste linnakute palgalises valveteenistuses.

Alates 2004 on kaitseliitlaste baasil moodustatud rühmad osalenud välisoperatsioonidel.

Sisekaitse ja päästeRedigeeri

Pärast 2000. aastat on hakatud Kaitseliidus tähelepanu pöörama abipolitseinike ettevalmistusele ja päästealasele valmidusele, mis on osutunud vajalikeks tsiviilülesannetes, kuid sellegipoolest on organisatsiooni põhieesmärgid riigikaitselised. Kaitseliitlased on osalenud loodusõnnetuste ja tulekahjude likvideerimisel. Organisatsioonis on antud päästealast koolitust. Abipolitseinike osatähtsus on suurenenud just 2000. aastail. Eriti tõhusaks osutus kaitseliitlastest abipolitseinike kaasamine 2007. aasta aprillisündmuste aegu.

Muu tegevusRedigeeri

Liikmetele teabe edastamiseks ja üldiste administratiivotsuste vastuvõtmiseks korraldatakse perioodiliselt allüksuste infotunde ja koosolekuid.

Lisaks paramilitaarsele tegevusele on Kaitseliidul oluline seltskondlik ja sportlik roll. Perioodiliselt peetakse Kaitseliidus, malevates, malevkondades ja allorganisatsioonides suvepäevi, millest saavad osa võtta ka liikmete perekonnad. Kaitseliidu haldusalas on jalgpalliklubi JK Kaitseliit/Kalev.

Varustus ja relvastusRedigeeri

Kaitseliitlaste isiklik varustus ja riietus on tavaliselt hoiul liikmete käes. See kiirendab nende operatiivset kasutamist kriisiolukorras. Paljudel kaitseliitlastel on enda käes hoiul ka käsitulirelv. Aktiivsemad kaitseliitlased on muretsenud suure osa individuaalsest lahinguvarustusest ise. See on võimaldanud leida tõhusamaid ja mugavamaid varustuselemente, kuid muudab allüksuste väljanägemise kirjumaks. Nõutav on siiski ühtse vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamine.

Lisaks automaatrelvadele – tänapäeval enamasti Rootsi päritolu AK-4 ja Iisraeli päritolu Galil AR – on Kaitseliidus ka granaadiheitjad, miinipildujad ja tankitõrjekahurid. See muudab Kaitseliidu arvestavaks lahingujõuks. Allüksuste varustust, sõidukeid ja raskerelvi hoitakse tsentraliseeritult. Liikumisvahenditena kasutatakse peamiselt taktikalisi veoautosid ja maastureid.

Kaitseliidu käsutuses on ühtlasi veesõidukitest paar kaatrit ja mitu mootorpaati.

Meedia ja tsiviilkoostööRedigeeri

Kaitseliit annab välja ajakirja Kaitse Kodu!, mida levitatakse reeglina riigikaitseorganisatsioonide sees. Mõnel maleval on oma perioodiline häälekandja. Malevates on määratud propagandapealikud, kelle ülesannete hulka kuulub tsiviil-militaarkoostöö (CIMIC) ja vajadusel suhtlemine ajakirjandusega.

Võidupüha paraad toimub põhiliselt kaitseliitlaste osavõtul. Kaitseliitlased osalevad sageli kohalikel riigikaitselistel ja muudel jõustruktuuride üritustel.

Kaitseliidu muuseumRedigeeri

  Pikemalt artiklis Kaitseliidu muuseum

AjaluguRedigeeri

Kaitseliidu asutamine ja tegevus 1918–1920Redigeeri

 
Johan Pitka, Eesti Kaitse Liidu looja ja esimene ülem

Kaitseliit on asutatud 11. novembril 1918. Organisatsiooni esialgne nimetus oli Eesti Kaitse Liit ning kontor asus Tallinnas Brokusmäel majas nr 8,[5] endistes Linna tööameti ruumides, mis rekvireeriti organisatsiooni kasuks. Detsembris kolis Peastaap Vene tänava majja nr 5, endise saksa okupatsioonivõimude komandantuuri ruumidesse. Organisatsiooni esmaülesandeks sai sisejulgeoleku tagamine.

Kõigi nimetuste kinnituseks ilmus 11. novembril Eesti Kaitseliidu päevakäsk nr 1.[6] 11. novembri õhtul Laevanduse" kontoris toimunud koosolekul loobuti Saksa okupatsiooniaegsest bürgerwehrist ja uus organisatsioon nimetati kaitseliiduks. Uue kaitseliidu juhtimise võttis endale Ernst Põdder. Ilmus päevakäsk nr. 1 järgneva sisuga: 1. Alates tänasest päevast võtan E. K. L. juhatuse endale. Alla kirjutanud kaitseliidu juhataja Põdder. Maakondade korralduste ülemaiks nimetan endised Eesti sõjaväe ohvitserid: Harju maakonna ja Tallinna ülem on Kann. Wiru maakonna ja Rakwere Reek. Tartu maakonna ja Tartu Kurvits. Järwa maakonna ja Paide Puskar. Wiljandi maakonna ja Wiljandi Kubu. Läänemaakonna ja Haapsalu Rõuk. Pärnumaakonna ja Pärnu Tannbaum. Wõru maakonna ja Wõru Vreemann. Walga linna Irw. Saare-, Hiiu- ja Muhumaa Poopuu. Tallinna jaoskondade ülemad on: 1. Abrams. 2. Dreverk. 3. Schmidt. 4. Kuusik. 5. Lepp. 6. Vokk. Sadama komendant: kaugsõidu kapten Treilmann, abi: Eduard Friedenstein. Balti vaksali komendant: Friedenstein, noorem. Liidu peastaab asub Brokusmäel nr. 8

Hiljem moodustati ka täiendavalt baltisakslastest 7. (reserv)rood, mille ülemaks oli polkovnik Krusenstern. Pärast Vabadussõda jäi Kaitseliidu tegevus soiku ning selle tegevus lõpetati 1920. aasta 12. augustist.

Vaheperiood 1920–1924Redigeeri

Pärast Vabadussõda Kaitseliit üleriikliku organisatsioonina ei toiminud. Kaitseliidu nime hoidsid alal maakonna rahvaväe ja kaitseliidu ülemad ja vabatahtlikest koosnevad kaitseliidu kütisalgad ("Oli tekkinud mõistusevastane olukord, kus oma riigi püsimise pärast muretsevad kodanikud pidid selle riigi kaitsmiseks relvastuma ja oma võitlusvõime säilitamiseks harjutama salaja"[7]).

Kaitseliit 1924–1940Redigeeri

 
Kaitseliidu Tartu maleva esimese aastapäeva tähistamine, paraad Tartu Raekoja platsil (6. detsember 1925)
 
Petseri kaitseliitlased paraadil

Pärast kommunistide 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatset kutsuti Kaitseliit 17. detsembril 1924 taas ellu. Järgnes organisatsiooni tugevnemine ja edukas juurdumine ühiskonnas. Kaitseliidu liikmeskond kasvas 1940. aastaks 42 000 liikmeni.

Kaitseliidu ülesanded olid:

  • seaduslike võimude abistamine Eestis maksva põhiseadusliku riigikorra ja kodanike julgeoleku kaitsmisel;
  • ühiskondlikkude õnnetuste puhul abiandmine;
  • oma liikmetele sõjalise õppuse ja kasvatuse andmine;
  • kodanikes isamaaliste ja rahvuslike tunnete süvendamine;
  • rahva kehalise kasvatuse arendamine;
  • teiste ülesannete täitmine, mis seaduslikus korras tema peale pannakse.

Enne Teist maailmasõda olid malevad järgmised:

Kaitseliit likvideeriti 27. juunil 1940 president Konstantin Pätsi seadlusega.[8] Paljud liikmed langesid repressioonide ohvriks või alustasid peagi iseseisvat vastupanu okupatsioonile. Vastupanuliikumisest kasvas välja metsavendlus.

Kaitseliidu taasasutamine ja areng tänapäevalRedigeeri

Kaitseliit taasasutati 17. veebruaril 1990. Kaitseliidu taasasutamine toimus Järvakandis. Kaitseliit ja selle juhtorgan Kaitseliidu Keskkogu oli esimene taasasutatud tegelik riigikaitseorganisatsioon. Esialgu oli kaitseliitlase relvastus, varustus ja ettevalmistus võrdlemisi juhuslikku laadi, kuid motivatsioon hea. Mitmetest tolleaegsetest noortest liikmetest on saanud tänaseks juhtivad ohvitserid kaitseväes, Kaitseliidus või Piirivalves.

Pärast Eesti taasiseseisvumist sai Kaitseliit esmase ühtse varustuse riigikaitseabi näol välisriikidest. Varustust ja tehnikat hangiti ka lahkuva Nõukogude armee üksustelt. Pärast kaitseväele uue relvastuse ostmist Iisraelist 19931994 sai Kaitseliit enda käsutusse hulgaliselt kaitseväe relvastusest maha võetud käsitulirelvastust, peamiselt Hiina automaadid M-56, M-56-2 (AK-47), granaadiheitjad PF-89 ja kuulipildujad RPD. 1990-ndate lõpul ja 2000-ndate algul viidi organisatsioonis läbi liikmeskonna selektsioon ja süsteemi korrastus, mis tõstis lahinguvõimet ja vähendas mainet kahjustanud vahejuhtumite arvu. Samuti liideti Kaitseliiduga Kodukaitse.

Pärast Rootsi relvaabi saabumist 2002 mindi üle NATO standarditele vastavale relvastusele. 2000. keskpaigas üritati Kaitseliidus arendada kaitseringkondade põhist pataljonidega süsteemi, mis aga tänu ebaefektiivsusele peatati.

VäljaandedRedigeeri

  • Kaitse Kodu!
  • Alutaguse maleva Malevlane
  • Harjulane: Kaitseliidu Harju Maleva häälekandja
  • Järva Maleva Teataja
  • K. L. Tallinna Maleva Teated
  • K.L. Viru Malevlane 1928-1940
  • Lääne Maleva Teataja
  • Narva Maleva Teataja
  • Petseri Maleva Teataja
  • Saaremaa Maleva Teataja
  • Sakalamaa Maleva Teataja
  • Tartumaa Maleva Teataja
  • Valga Maleva Teataja

Kaitseliidu ülemad läbi aegadeRedigeeri

Eesti Vabariigis (1918-1940)Redigeeri

Kaitseliidu esimeseks ülemaks loetakse Johan Pitkat, kes valiti 11. novembril 1918 loodud Eesti Kaitse Liidu juhatuse esimeheks.

Taasiseseisvunud EestisRedigeeri

Kaitseliidu Staabi ja Peastaabi ülemadRedigeeri

  • kolonel Jakob Vende 1925–1926;
  • kolonel Jaan Maide, Kaitseliidu staabiülema kohustetäitja 1926, ülem 1927–1940;
  • kolonel August Balder, 1940;
  • kol-ltn Heldur Toomet, 10.11.1990-23.11.1993;

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Kaitseliit Eesti suurimaks organisatsiooniks. Uus Eesti, 13. jaanuar 1937, nr 13, lk 8.

VälislingidRedigeeri