Ava peamenüü

Raekoja plats (Tartu)

väljak Tartu kesklinnas
Raekoja plats jõuluehtes (2012).
Jõulutuled Raekoja platsil (2007).

Raekoja plats on väljak Tartu kesklinnas, mille ääres asub Tartu raekoda.

Raekoja platsilt algavad Küüni tänav, Rüütli tänav ja Kompanii tänav. Selle Emajõe poolset serva läbib Vabaduse puiestee. Raekoja tagant läheb mööda Ülikooli tänav.

Kesk- ja varauusajal tegutses raekoja esisel platsil turg, seepärast nimetati seda ka Suurturuks. Aastatel 1941–1944 oli platsi nimeks Adolf Hitler Platz, Nõukogude ajal Nõukogude väljak.[1]

Ehkki püsivalt turg tänapäeval Raekoja platsil ei tegutse, korraldatakse seal laatasid: kevadel kevad- ehk mailaata, sügisel maarjalaata ning Tartu hansapäevade ajal hansalaata. Samuti toimuvad seal kõikvõimalikud pidustused ja kontserdid.

Raekoja platsil, Kompanii ja Magistri tänava vahel asub ka kuulus Barclay de Tolly maja ("Tartu viltune maja"). Pinnase vajumise tõttu viltuseks muutunud hoonet on hüütud ka Tartu Pisa torniks. Maja kalle on 5,8°, mis on suurem kui Pisa tornil.

Majas tegutseb alates 1988. aastast Tartu Kunstimuuseum (lühend Tartmus), mis on Lõuna-Eesti kõige suurem kunstimuuseum. Tartu Kunstimuuseum loodi 1940. aastal kunstiühingu Pallas liikmete eestvedamisel, algse kogu moodustasid pallaslaste kingitud teosed. Tänapäeval moodustavad Tartu Kunstimuuseumi kollektsiooni põhiosa eesti kunst ning Eestiga seotud välisautorite kunst 18. sajandist tänapäevani.

Tartu Raekoja platsi geograafilised koordinaadid on 58° 22′ 49″ N, 26° 43′ 23″ E .

Sisukord

AjaluguRedigeeri

 
Louis Höflingeri litograafia "Vaade Tartu raekojale" (1860).

Tartu keskaegne hoonestus hävis Põhjasõjas ja 18. sajandi tulekahjudes, seepärast pärineb suurem osa Raekoja platsi äärsetest hoonetest 18. sajandi lõpust ja 19. sajandist ning on ühtses klassitsistlikus stiilis. 1944. aastal purustati enamik lõunakülje hoonetest Teises maailmasõjas, nende asemele ehitati 1950. aastate algul stalinistlikus stiilis majad.[1] Vanemate säilinud hoonete hulka Raekoja platsil kuulub ka eklektilises stiilis raekoda, mis ehitati aastatel 1782–1789 Johann Heinrich Bartholomäus Walteri projekti järgi. Samas asub mitu kultuurilooliselt olulist hoonet nagu endine Tartu Kultuurihoone ja Barclay de Tolly maja, kus tegutseb Tartu Kunstimuuseum.

Ajalooliselt paiknesid platsil linnakaev ja häbipost. 16.–17. sajandi sõdade aegu on väljakule ka maetud.[1]

1951. aastal rajati platsile purskkaev. Tänapäeval ehib seda Mati Karmini ja Tiit Trummali skulptuur "Suudlevad tudengid"[1], mis avati 1. septembril 1998.

GaleriiRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Jaak Juske "Lood unustatud Tartust" Tallinn: Pegasus, 2014 (2. trükk), lk 20