Johannes Poopuu
Johannes Poopuu VR I/2 ja VR II/2 (9. juuli 1886 Mustjala vald, Saaremaa – 11. märts 1929 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).
| Johannes Poopuu | |
|---|---|
 Johannes Poopuu 1920. aastal. | |
| Sünniaeg |
9. juuli 1886 Mustjala vald, Saaremaa |
| Surmaaeg |
11. märts 1929 Tallinn |
| Teenistus |
Venemaa keiserlik armee Eesti sõjavägi |
| Auaste | kolonelleitnant |
| Juhtinud | Soomusrongide Diviisi staabiülem Vabadussõjas |
| Sõjad/lahingud |
Esimene maailmasõda Eesti Vabadussõda |
| Autasud |
Püha Anna ordeni III klass Püha Stanislavi ordeni III klass Vabadusrist I/2 Vabadusrist II/2 Karutapja ordeni III klass (1924) Eesti Vabadussõja mälestusmärk |
Johannes Poopuu (sünnijärgne eesnimi Ivan) sündis 1886. aastal Saaremaal Mustjala vallas Ohtja külas.
Esimeses maailmasõjas võitles J. Poopuu jalaväeohvitserina. Eesti rahvusväeosade moodustamisel oli 1. Eesti jalaväepolgu 3. roodu ülem ja vahistati 1918. aastal enamlaste poolt ning saadeti Petrogradi Krestõ vanglasse, kuid vabanes pärast Bresti rahu sõlmimist, 1918. aasta märtsis[1]. Eesti Vabadussõja alguses oli ta Saare-, Hiiu- ja Muhumaa Kaitseliidu ülem.
1919. aasta 20. veebruarist oli J. Poopuu Soomusrongide Divisjoni staabiülem ja augustist ümbernimetatud Soomusrongide Diviisi staabiülem.
Pärast Vabadussõja lõppu teenis J. Poopuu Soomusrongide diviisi staabiülemana kuni diviisi reorganiseerimiseni 1921. aasta jaanuaris Soomusrongide Brigaadiks, kus jätkas teenistust staabiülemana kuni 1921. aasta 29. juulini, mil lahkus sõjaväeteenistusest.
Pärast sõjaväeteenistusest lahkumist tegeles J. Poopuu Saaremaal talupidajana ja ettevõtjana maaparanduses.
1926. aastal astus J. Poopuu uuesti sõjaväeteenistusse ning oli 6. Jalaväerügemendi kompaniiülem ja VI pataljoni ajutine ülem.
1928. aasta 1. oktoobrist nimetati J. Poopuu 1. Soomusrongirügemendi Laiarööpmelise soomusrongi nr. 3 ülema kohusetäitjaks.
Kolonelleitnant Johannes Poopuu suri 11. märtsil 1929 Tallinnas Ohvitseride Keskkogu ruumides südamerabandusse ja on maetud Kudjape kalmistule Saaremaal.
Teosed
muuda- Johannes Poopuu, "Sõda Landeswehriga", 67 lk, Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus 1921.
- Jüri Andreller, Eduard Laaman ja Johannes Poopuu, "Soomusrongide diviis vabadussõjas (1.-2. osa)", 357 lk, Grenader 2009, ISBN 9789949448210.
Kirjandus
muuda- Jaak Pihlak, "Karutapjad ja Vabaduse Risti vennad". Jaak Pihlak ja Viljandi Muuseum, 2010, lk 181-182.
Viited
muuda- ↑ Kodumaale tagasi jõudnud pantwangid., Postimees (1886-1944), nr. 26, 30. märts 1918