Venemaa relvajõud

(Ümber suunatud leheküljelt Vene armee)

Venemaa Föderatsiooni relvajõud (vene keeles Вооружённые силы Российской Федерации) on Venemaa sõjavägi, mille koosseisu kuuluvad maaväed, õhu- ja kosmosejõud, sõjalaevastik ja eri väeliigid: õhudessantvägi, kosmoseväed, strateegilised raketiväed, erioperatsioonijõud ning relvajõudude tagalateenistus.

Venemaa Föderatsiooni relvajõud
Вооружённые силы Российской Федерации
Venemaa relvajõudude embleem
Venemaa relvajõudude lipp (avers)
Kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov

Ajalugu Redigeeri

Venemaa relvajõudude reform aastatel 1997–2015 Redigeeri

Pikaajalise relvajõudude reformi kavade kohaselt:

  • kavatseti reorganiseerida alates 1998. aasta 1. jaanuarist Venemaa strateegilised raketiväed, Venemaa kosmoseväed ja Venemaa õhutõrjevägede raketiväed ühiseks väeliigiks – Venemaa strateegilisteks raketivägedeks, mis koosnevad raketiarmeedest, kosmosetehnika lennujuhtimise sõjaväeosadest ja asutustest;
  • reorganiseerida 1998. aasta 1. jaanuarist maavägede ülemjuhataja valitsus maavägede peavalitsuseks;
  • reorganiseerida 1999. aasta 1. jaanuarist õhujõudude ja õhutõrjejõudude baasil ühine väeliik Õhujõud;
  • anda 1999. aasta 1. jaanuarist sõjaväeringkondadele operatiiv-taktikaliste väekoondiste ülesanded ning anda neile juhtimisülesanded kõigi territooriumil asuvate relvajõudude väe- ja relvaliikide väeüksuste üle:

Sõjaväereformi etapis, mis lõppes 2012. aastal, oli kavas vähendada relvajõudude isikkoosseisu ning likvideerida suur osa isikkoosseisuga komplekteerimata sõjaväeüksusi: maavägedes – 1890-st säilitatakse 172 üksust; õhujõududes: 340-st säilitatakse 180; sõjalaevastikus 240-st säilitatakse 123; raketivägedes: 12-st 8, kosmosevägedes: 7-st 6 ja õhudessantvägedes 6-st 5 väeosa.[1]

Teenistus Redigeeri

2001. aastal kaitseminister Sergei Ivanovi juhtimisel tehtud reformi käigus alustati lepinguliste sõjaväeosade komplekteerimist (pilootprojektina komplekteeriti ühena esimestest 76. õhudessantdiviisi polk), samuti lühendati kohustusliku ajateenistuse aega seniselt 2 aastalt – 2007. aastal 1,5 aastale ja 2008. aastal ühele aastale.

Relvajõudude isikkoosseisu oli plaanis aastatel 2010–2016 vähendada 1 300 000-lt – 1 000 000-le. Suurem osa relvajõudude isikkoosseisu vähendamisest tuli saavutada 15% ohvitseride koondamisega 355 000 ohvitserist kavatsetakse alles jätta 150 000,[2] samuti plaaniti likvideerida allohvitserist üleajateenija – praporštšiku auaste, kelle ülesandeid pidid täitma seersandid.[3] Venemaa relvajõudude isikkoosseis koosneb tänapäeval ajateenistuskohuse ja lepingu alusel komplekteeritavatest sõjaväelastest.

Sõjaväeringkonnad 2010. aastani Redigeeri

Maaväed jagunesid kuni 2010. aastani kuueks territoriaalseks sõjaväeringkonnaks: Moskva sõjaväeringkond, Leningradi sõjaväeringkond, Volga-Uraali sõjaväeringkond, Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkond, Siberi sõjaväeringkond, Kaug-Ida sõjaväeringkond ja Kaliningradi erirajoon.

Juhtimine Redigeeri

 
Venemaa relvajõudude kõrgem ülemjuhataja Vladimir Putin aatomiristlejal Pjotr Veliki Põhjalaevastiku õppuste ajal Barentsi merel 17. augustil 2005

Sõjaväeringkonnad Redigeeri

 

2008.–2010. aasta muudatused Redigeeri

2008. aastal alustatud Venemaa relvajõudude reformi käigus moodustati 2010. aastal 4 uut sõjaväeringkonda:

Alates 1. jaanuarist 2010 kuuluvad VF relvajõudude sõjaväeringkondade koosseisu lahinguluure läbiviimiseks eriotstarbelised väekoondised.[5]:

Venemaa maaväed Redigeeri

  Pikemalt artiklis Venemaa maaväed

Maaväed koosnevad sõjalistest juhtorganitest, ühendarmeedest (общевойсковя армия), armeekorpustest, motoriseeritud laskurväeosadest, tankivägedest, raketivägedest ja suurtükivägedest, õhukaitsevägedest ka eri suunitlusega vägedest: luure-, side-, raadioelektroonilise vastutegevuse-, inseneri-, radiatsiooni-, keemia- ja bioloogilise kaitse-, tehnilise hoolduse-, tagalakaitse- ning tagalaorganiseerimise (relvahoidlatest, ringkondlikest õppekeskustest, kindlustatud rajoonidest, üksikväeosadest, asutustest, ettevõtetest ja organisatsioonidest) väeosadest.

Venemaa õhu- ja kosmosejõud Redigeeri

1997. aastal liideti Venemaa õhuvägedega õhukaitseväed, ÕKV raketi- ja kosmosekaitsejõud liideti strateegiliste raketivägedega. 1. augustil 2015. aastal reorganiseeriti senised Venemaa õhuväed ja Venemaa kosmoseväed ühiseks uueks väeliigiks Venemaa õhu- ja kosmosevägedeks.

Venemaa õhu- ja kosmosevägede:

  • Venemaa õhujõud koosnevad lennuväest (pommituslennukid, ründelennukid, hävituslennukid, õhutõrjelennuväest, luure-, transpordi- ja eriotstarbelistest lennukitest), õhutõrje raketivägedest, raadiotehnilistest vägedest, spetsiaalsetest vägedest, väeosadest ja tagalaasutustest.
  • Venemaa kosmosevägede koosseisu kuuluvad:
    • kosmose raketikaitseühendus
    • Esimene riiklik katsekosmodroom Plessetsk
    • Georgi Titovi nimeline Peamine kosmosesidekeskus ja katsepolügoon
    • Kosmose raketiseadmete juhtimiskeskus
    • A. Možaiski nimeline kosmosevägede sõjaline kosmoseakadeemia, Peterburis.

Venemaa merevägi Redigeeri

Venemaa merevägi (laevastik) koosneb väeliikidest: allveelaevastik, laevastikud, merelennuvägi, merejalaväest, rannakaitsevägedest, erivägedest ja tagalaväeosadest.

Merevägi on jaotatud territoriaalsel põhimõttel neljaks laevastikuks ja siseveekoguflotilliks:

Venemaa strateegilised raketiväed Redigeeri

Venemaa strateegiliste raketivägede koosseis:

Venemaa õhudessantväed Redigeeri

Venemaa õhudessantvägede koosseisu kuuluvad:

Piirkondlike sõjaväeringkondade (sõjaväeringkondade või armeede) alluvuses on ka sellised õhudessant- või dessant-ründebrigaadid, mis ei kuulu õhudessantvägede koosseisu.

Venemaa relvajõudude tagala Redigeeri

Venemaa relvajõudude tagalateenistuse ülesannet täidab MTO (vene keeles Материально-техническое обеспечение Вооружённых сил Российской Федерации) organisantsioon.

  • Kaubanduse peavalitsus
  • Sõjalise side keskvalitsus
  • Toitlustuse keskvalitsus
  • Vormiriietuse keskvalitsus
  • Raketikütuse ja määredeainete keskvalitsus
  • Venemaa kaitseministeeriumi autoranspordi keskvalitsus
  • Põllumajandusvalitsus
  • Venemaa relvajõudude ökoloogilise julgeoleku ülema valitsus
  • Venemaa relvajõudude tuletõrje ja pääste ning kohaliku kaitse teenistus

Õppused Redigeeri

Venemaa relvajõud on korraldanud muu hulgas järgmiseid õppuseid: Kavkaz 2009, 2020 (Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkonnas), Laadoga 2009 (Leningradi sõjaväeringkonnas), Ookeanikilp 2019, 2020 (Крупные учения Военно-морского флота России (ВМФ) «Океанский щит»), Štšit sojuza 2006, Štšit sojuza 2011, Štšit sojuza 2015, Štšit sojuza 2019, "Slaavi vendlus", Slavjanskoje Bratstvo 2020 Valgevene relvajõududega, Vostok 2010 (оперативно-стратегического учения (ОСУ) "Восток-2010",[6] Kaug-Ida ja Siberi sõjaväeringkonnas) ning Zapad (alates aastast 1973).

Vaata ka Redigeeri

Viited Redigeeri

  1. «Мозг армии» сокращен наполовину, «ВЗГЛЯД.РУ» ,3 апреля 2009
  2. Военные реформы. 1992–2009, «ВЗГЛЯД.РУ», 9 февраля 2009
  3. «Мозг армии» сокращен наполовину,«ВЗГЛЯД.РУ», 3 апреля 2009
  4. В Вооруженных силах России сформирован новый Западный военный округ, РИА НОВОСТИ, 09/09/2010
  5. Сергей Козлов (01.09.2010). "Спецназ ГРУ: 1998–2010 годы". Agentura.Ru. Originaali arhiivikoopia seisuga 2.05.2014. Vaadatud 23.02.2011.
  6. Оперативно-стратегические учения "Восток-2010"

Välislingid Redigeeri