Ava peamenüü

Ants Kurvits VR I/2 (kuni 7. maini 1936 Hans Kurvits; 14. mai 1887 Tartumaal Äksi kihelkonnas Saadjärve vallas Mihkli-Aadu talus – 27. detsember 1943 Sosva laager, Sverdlovski oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor[1]) ja piirivalvur.

Ants Kurvits
Sündinud 14. mai 1887
Saadjärve vald, Tartumaa
Surnud 27. detsember 1943
Sverdlovski oblast, NSV Liit
Teenistused Eesti Vabariik
Auaste kindralmajor
Juhtinud Kaitseliit
Eesti piirivalve
Sõjad/lahingud Eesti Vabadussõda
Autasud Püha Georgi ordeni IV järk (1917)
Vabadusristi I liigi 2. järk (1921)
Karutapja ordeni III klass (1925)
2. jalaväepolgu ülem alampolkovnik Hans Kurvits Vabadussõja ajal Petseris, paremalt teine (4. märts 1919)

Ants Kurvits õppis 1911, 1913–1918 ja 1920–1925 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.

Kurvits alustas teenistust Eesti rahvusvägedes 1. Eesti jalaväepolgu I pataljoni komandörina 21. veebruaril 1918 ning 23. märtsist määrati ta polgu II pataljoni komandöriks. Augustis 1917 ülendati ta kapteniks ja 24. veebruaril 1918 alampolkovnikuks seoses vanusega.

Ants Kurvitsat loetakse esimeseks Kaitseliidu Tartu maleva pealikuks, kuna pärast Saksa okupatsiooni määrati Ants Kurvits 16. novembril 1918 Tartu linna ja maakonna Kaitseliidu ülemaks.

Oli Vabadussõjas 2. jalaväepolgu ülem 5. veebruarist kuni 22. detsembrini 1919.

Novembris 1924 jõudis lühikest aega olla sõjaminister Friedrich Akeli valitsuses.

Kurvits oli 19221939 Eesti piirivalve ülem ja Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu auesimees.

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Soome alusetud süüdistused Eestile. Uus Eesti, 3. detsember 1936, nr. 328, lk. 3.
  • Jaak Pihlak, "Karutapjad ja Vabaduse Risti vennad". Jaak Pihlak ja Viljandi Muuseum, 2010.

VälislingidRedigeeri