Kaitseministeerium

Kaitseministeerium
	Ministeeriumi hoone aadressil Sakala 1//3
Asutatud	1918
Peakorter	Sakala 1//3, Tallinn
Minister	Kalle Laanet
Kantsler	Kristjan Prikk
Eelarve maht	663 miljonit € (2021)

See artikkel on Eesti valitsusasutusest; üldmõiste kohta vaata artiklit Kaitseministeerium (üldmõiste); teiste riikide kaitseministeeriumide kohta vaata lehekülge Kaitseministeeriumide loend.

Kaitseministeerium on Eesti valitsusasutus, mis vastutab riigikaitse korraldamise eest.

ÜlesandedRedigeeri

Kaitseministeeriumi valitsemisalas on:

riigikaitse korraldamine ja seoses sellega ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kujundamiseks
riigikaitse elluviimine
rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine
mobilisatsiooni ettevalmistamine ja läbiviimine
kutsealuste kutsumine ajateenistusse
kaitseväe reservi arvestuse ja väljaõppe korraldamine
kaitseväe ja Kaitseliidu rahastamine ja varustamine
kaitsetööstuse arendamine
kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimine
vastavate õigusaktide eelnõude koostamine

Kaitseminister Kalle Laanet

Juhid ja struktuurRedigeeri

Ministeeriumi vastutusalas on kaitsevägi, Kaitseressursside Amet, Välisluureamet, Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum, Seli tervisekeskus ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.

Ministeeriumi struktuur on jaotatud kolmeks plokiks, mida vastavalt juhivad kaitsepoliitika asekantsler, kaitseplaneerimise asekantsler ning õigus- ja haldusküsimuste asekantsler.

KaitseministridRedigeeri

Pikemalt artiklis Eesti kaitseminister

AjaluguRedigeeri

Sõjaministeeriumi hoone, Lai 44 // Pagari 1

Eesti riigikaitse kõrgema organi nimetus oli aastatel 1918–1928 Eesti sõjaministeerium, aastatel 1929–1937 Eesti kaitseministeerium ja aastatel 1937–1940 taas Eesti sõjaministeerium.

Sõjaministeerium, 1918–1928Redigeeri

Sõjaministeeriumi koosseis, 4.1919:

Sõjaminister
- Sekretär, Sekretäri abi
Juriskonsult
Sõjaline esindus Helsingis
Vanemadjutant, Nooremadjutant
2 sideohvitseri, 3 tõlki
Sõjaministeeriumi Kantselei
Kodifikatsiooniosakond
Rahvaväe Peakomisjon
Mobilisatsiooniosakond
Rahvaväelaste registreerimise bürood.^[1]

Sõjaministeeriumi koosseis 11.1919:

Sõjaminister
Sõjaministri abi
Asjade Valitseja (ministri sekretär)
Sõjaministeeriumi kantselei
Juriskonsult
Kodifikatsiooniosakond
Mobilisatsiooniosakond (alluvad maakonna registreerimise bürood)
Prokuratuur, Sõjaväeringkonna kohus (K. Karlson) ja uurimisosakond
Piirikontroll (piirikontrollpunktid)
Kaitseliit.^[2]

1920. aasta 27. märtsit läksid sõjavägede ülemjuhataja volitused ja kohustused üle sõjaministrile. 1920. aasta märtsis kaotati Sõjavägede Ülemjuhataja ametikoht ning sõjaväe kõrgem juht oli sõjaminister (kes võis olla ka tsiviilisik), kellele Vabariigi valitsus määras abi kõrgemate sõjaväelaste hulgast. [[Kaitseväe peastaap#Ülemjuhataja Staap, 1919–1920|Ülemjuhataja staabi]] asemele asutati Sõjavägede Staap, mille koosseisus oli Kindralstaabi Valitsus ja Korraldusvalitsus.

Seni Sõjavägede Ülemjuhataja otsealluvuses olnud Sõjaväe Tervishoiuvalitsus viidi Sõjaministeeriumi alluvusse.

1928. aastal kehtestati Kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadlus, mis määratles Eesti kaitseväe rahuaegse organisatsiooni. Kaitseväe keskjuhatusse kuulusid: sõjaminister, sõjaministri abi ja järgmised keskasutused: 1) [[Kaitseväe Peastaap#Sõjavägede Staap, 1920–1926|sõjavägede staap]]; 2) varustusvalitsus; 3) sõjaväe tervishoiuvalitsus; 4) sõjaringkonnakohus; 5) sõjaprokuratuur ja 6) laske-, suurtükiväe-, ratsaväe- ja inseneriväe inspektuur;

Kaitseministeerium, 1929–1937Redigeeri

1. aprillist 1929 nimetati mitmed sõjaväeasutused ümber kaitseväeasutusteks (nt kaitseministeerium, Kaitsevägede Staap, Kaitseväe Varustusvalitsus), sõjaministrist sai kaitseminister.

Kaitseministrile allusid ministri abi, kaitsevägede staap, varustusvalitsus, sõjaväe tervishoiuvalitsus, sõjaringkonnakohus, sõjaprokuratuur ja juriskonsultuur, väeliikide inspektorid, diviisiülemad, merejõudude juhataja, õhukaitse ülem ja kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülem.

Sõjaministeerium, 1937–1940Redigeeri

Sõjaministeeriumi ülesandeks oli:^[3]

varustada ja majandada relvastatud jõude;
hoolitseda relvastatud jõudude tervishoiu- ja kohtukorralduse eest;
koostada vastavaid kavu ja ette valmistada mobilisatsiooni või sõjategevuse puhuks relvastatud jõudude igakülgse varustamise ning tervishoiu- ja kohtukorralduse;
korraldada nende jõuallikate riigikaitseks rakendamise ettevalmistamist, mis mobilisatsiooni või sõjategevuse korral rakendatakse ainult relvastatud jõudude varustamiseks.

Vaata ka: Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon (1939)

Sõjaministeeriumi koosseisu kuulusid: