Kaitseministeerium

See artikkel on Eesti valitsusasutusest; üldmõiste kohta vaata artiklit Kaitseministeerium (üldmõiste); teiste riikide kaitseministeeriumide kohta vaata lehekülge Kaitseministeeriumide loend.

---

Kaitseministeerium on Eesti Vabariigi riigikaitse kõrgeim valitsusasutus.

Eesti Vabariigi Kaitseministeerium

Logo
Eesti kaitseministeerium. Tallinn, Sakala tänav 1/3.
Asutatud	1991. aastal
Eesmärk	Sisejulgeoleku ja turvalisuse tagamine
Asukoht	Sakala tänav 1/3, 15065 Tallinn
Tegevuspiirkond	Eesti Vabariik
Kaitseminister	Kalle Laanet
Kantsler	Kristjan Prikk
Emaorganisatsioon	Eesti Vabariigi Valitsus
Eelarve maht	663 miljonit € (2021)
Veebileht	http://www.kmin.ee/

Ülesanded

Kaitseministeeriumi valitsemisalas on:

• riigikaitse korraldamine ja seoses sellega ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kujundamiseks
• riigikaitse elluviimine
• rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine
• mobilisatsiooni ettevalmistamine ja läbiviimine
• kutsealuste kutsumine ajateenistusse
• kaitseväe reservi arvestuse ja väljaõppe korraldamine
• kaitseväe ja Kaitseliidu rahastamine ja varustamine
• kaitsetööstuse arendamine
• kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimine
• vastavate õigusaktide eelnõude koostamine

Kaitseminister Kalle Laanet

Juhid ja struktuur

Ministeeriumi vastutusalas on kaitsevägi, Kaitseressursside Amet, Välisluureamet, Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum, Seli tervisekeskus ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.

Ministeeriumi struktuur on jaotatud kolmeks plokiks, mida vastavalt juhivad kaitsepoliitika asekantsler, kaitseplaneerimise asekantsler ning õigus- ja haldusküsimuste asekantsler.

Kaitseministrid

 Pikemalt artiklis Eesti kaitseminister

Ajalugu

Eesti Vabariigi Sõjaministeerium, 1918–1928
Eesti Vabariigi Kaitseministeerium, 1929–1937
Eesti Vabariigi Sõjaministeerium, 1937–1940

Asutatud	1918. aastal
Asukoht	Pagari tänav 1, Tallinn
Tegevuspiirkond	Eesti Vabariik
Emaorganisatsioon	Eesti Vabariigi Valitsus

Sõjaministeeriumi hoone, Lai tänav 44/Pagari tänav 1

Eesti riigikaitse kõrgema organi nimetus oli aastatel 1918–1928 Eesti sõjaministeerium, aastatel 1929–1937 Eesti kaitseministeerium ja aastatel 1937–1940 taas Eesti sõjaministeerium.

Sõjaministeerium, 1918–1928

Sõjaministeeriumi koosseis, 4.1919: Sõjaminister Sekretär, Sekretäri abi Juriskonsult Sõjaline esindus Helsingis Vanemadjutant, Nooremadjutant 2 sideohvitseri, 3 tõlki Sõjaministeeriumi Kantselei Kodifikatsiooniosakond Rahvaväe Peakomisjon Mobilisatsiooniosakond Rahvaväelaste registreerimise bürood.

Sõjaministeeriumi koosseis 11.1919: Sõjaminister Sõjaministri abi Asjade Valitseja (ministri sekretär) Sõjaministeeriumi kantselei Juriskonsult Kodifikatsiooniosakond Mobilisatsiooniosakond (alluvad maakonna registreerimise bürood) Prokuratuur, Sõjaväeringkonna kohus (K. Karlson) ja uurimisosakond Piirikontroll (piirikontrollpunktid) Kaitseliit.

1920. aasta 27. märtsit läksid sõjavägede ülemjuhataja volitused ja kohustused üle sõjaministrile. 1920. aasta märtsis kaotati Sõjavägede Ülemjuhataja ametikoht ning sõjaväe kõrgem juht oli sõjaminister (kes võis olla ka tsiviilisik), kellele Vabariigi valitsus määras abi kõrgemate sõjaväelaste hulgast. Ülemjuhataja staabi asemele asutati Sõjavägede Staap, mille koosseisus oli Kindralstaabi Valitsus ja Korraldusvalitsus.

Seni Sõjavägede Ülemjuhataja otsealluvuses olnud Sõjaväe Tervishoiuvalitsus viidi Sõjaministeeriumi alluvusse.

1928. aastal kehtestati Kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadlus, mis määratles Eesti kaitseväe rahuaegse organisatsiooni. Kaitseväe keskjuhatusse kuulusid: sõjaminister, sõjaministri abi ja järgmised keskasutused: 1) sõjavägede staap; 2) varustusvalitsus; 3) sõjaväe tervishoiuvalitsus; 4) sõjaringkonnakohus; 5) sõjaprokuratuur ja 6) laske-, suurtükiväe-, ratsaväe- ja inseneriväe inspektuur;

Kaitseministeerium, 1929–1937

1. aprillist 1929 nimetati mitmed sõjaväeasutused ümber kaitseväeasutusteks (nt kaitseministeerium, Kaitsevägede Staap, Kaitseväe Varustusvalitsus), sõjaministrist sai kaitseminister.

Kaitseministrile allusid ministri abi, kaitsevägede staap, varustusvalitsus, sõjaväe tervishoiuvalitsus, sõjaringkonnakohus, sõjaprokuratuur ja juriskonsultuur, väeliikide inspektorid, diviisiülemad, merejõudude juhataja, õhukaitse ülem ja kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülem.

Sõjaministeerium, 1937–1940

Sõjaministeeriumi ülesandeks oli:

1. varustada ja majandada relvastatud jõude;
2. hoolitseda relvastatud jõudude tervishoiu- ja kohtukorralduse eest;
3. koostada vastavaid kavu ja ette valmistada mobilisatsiooni või sõjategevuse puhuks relvastatud jõudude igakülgse varustamise ning tervishoiu- ja kohtukorralduse;
4. korraldada nende jõuallikate riigikaitseks rakendamise ettevalmistamist, mis mobilisatsiooni või sõjategevuse korral rakendatakse ainult relvastatud jõudude varustamiseks.

 Pikemalt artiklis Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon (1939)

Sõjaministeeriumi koosseisu kuulusid:

• Sõjaminister
  • Sõjaministri kaks abi
  • Sõjaministeeriumi Sõjavägede Varustusvalitsus
  • Sõjaministeeriumi Sõjavägede Tervishoiuvalitsus
  • Sõjaministeeriumi Sõjaväe Kõrgem Kohus
  • Sõjaministeeriumi Sõjaväe Prokuratuur

Vaata ka

• Tulevahetus Kaitseministeeriumis 11. augustil 2011
• Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Välislingid

• Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi koduleht
• Allar Viivik. "0,1 kohaga nõunik kaotab töö?" Õhtuleht, 26. november 2008
• Vahur Koorits. "Aaviksoo koondamisnimekirjas on kalli koolituse saanud Mikko" Postimees, 29. november 2008