Ava peamenüü

Rägavere lahing oli relvakonflikt Eesti Vabadussõja käigus Lääne-Virumaal Eesti Rahvaväe ja Nõukogude Venemaa Punaarmee ja Eestimaa kütivägede vahel Rägavere küla piirkonnas 15. detsembril 1918.

Rägavere lahing
Osa Eesti Vabadussõjast
Toimumisaeg 15. detsember 1918
Toimumiskoht Rägavere ümbrus Virumaal
Tulemus Nõukogude Venemaa Punaarmee vägede võit
Osalised
Eesti Eesti Nõukogude Venemaa
Väejuhid või liidrid
polkovnik Nikolai Reek August Lillakas
Jõudude suurus
Rahvaväe 1., 4. ja 5. Jalaväepolk
Pärnu 6. Jalaväepolgu kaks roodu,
Lüganuse kaitseliitlased
eesti sakslastest koosnev raskekuulipilduja komando;
1300 meest 9 suurtükki ja 31 kuulipildujat
LR soomurong nr. 2, 1 kahur, 10 kuulipildujat
Soomusrong nr. 1, 1 kahur ja 21 kuulipildujat
1. Suurtükiväepolgu Patarei nr 2
Punaarmee 6. diviisi 46. kütipolk ja punamadruste dessandisalk,
1. Tallinna kommunistlik kütipolk,
3. Tartu kommunistlik kütipolk,
kokku umbes 2300 meest.

Olukord Vabadussõja algetapilRedigeeri

28. novembril alanud Punaarmee pealetungil Eesti vallutamiseks lahkuvate Saksa keisririigi vägede kannul ei suutnud Eesti valitsus moodustada vabatahtlikkuse alusel moodustatud, kuid sõjalise väljaõppe ja varustuseta rahvaväe üksustega reaalset vastupanu nõukogude regulaarüksustele ning pärast Narva kaotust jätkus vägede taganemine Narvast Tallinna suunal lokaalsete lahingute käigus.

Lahingud VirumaalRedigeeri

5. detsembril 1918 asusid punaväed, toetatuna merel olnud Balti laevastiku kahuritulest, taas rünnakule. Eesti üksused olid sunnitud suures ülekaalus oleva vaenlase eest taanduma Jõhvi-Ontika joonele, kuid taganesid seejärel Purtse-Püssi joonele.

Rägavere lahing algas 15. detsembri varahommikul, lõuna pool Tallinn-Narva raudteed ründasid Tartu kütipolk (1300 meest 8 suurtüki ja 26 kuulipildujaga), põhja pool Tallinna kütipolk (500 meest 10 suurtüki ja 7 kuulipildujaga) koos väiksemate väeosadega.

Lahingu käigus algselt LR soomusrong nr. 1 purustas Vaeküla metsa vahel punamadruste dessandi, kus pealetungi alguses oli 750 meest, neist pooled eestlased, kuid Eesti vägede 5. jalaväepolgu ja tagavaraüksused ei pidanud Eesti kütipolkude rünnakusurvele vastu ja tõmbusid tagasi.

Tartu kütipolgu ümberhaaramismanöövri ähvardusel pidi Eesti üksused taganema ning taganemise tulemusel kaotati punavägedele 16. detsembril Rakvere ja väed olid sunnitud taanduma kogu rindel.



VälislingidRedigeeri