Eesti Punaarmee

Eesti Punaarmee (vene keeles Эстляндская армия, sellest ka nimetus Eesti armee) olid Eesti Vabadussõja ajal Nõukogude Venemaa Punaarmee koosseisus moodustatud ning Punaarmeele allunud Eesti Töörahva Kommuuni relvajõud.

Eesti Punaarmee
Tegev	18. veebruar – 30. mai 1919
Riik	Vene SFNV Eesti Töörahva Kommuun
Kuuluvus	Punaarmee
Liik	jalavägi
Ülesanne	nõukogude võimu kehtestamine Eestis
Lahingud	Eesti Vabadussõja Lõunarinne
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad	August Kork

Moodustamine

Eesti Punaarmee moodustati 18. veebruaril 1919 Nõukogude Venemaa sõjaasjade rahvakomissari Lev Trotski korraldusel Vene Punaarmee 7. armee Pihkva vägede grupist. Eesti Punaarmee koosseisu lülitati 6. ja 10. kütidiviis ja 1. Eesti Kütidiviis.

Eesti Punaarmee lahingutegevust juhtis Narva rindel 7. armee juhataja, kuna Eesti Punaarmee ei olnud teovõimeline. Eesti Punaarmee juhtimise kaksikvõimuaeg kestis kuni 10. aprillini 1919, mil Eesti Punaarmee juhtkond võttis tegelikult juhtimise üle.

Juhtkond ja koosseis

Juhtkond

Juhataja

• 27. veebruar 1919 – 30. mai 1919 Mihhail Nikolajevitš Vassiljev

Sõja-Revolutsiooninõukogu liikmed

• 18. veebruar 1919 – 30. mai 1919 Reinhold Isak
• 18. veebruar 1919 – 30. mai 1919 Martin Kerres
• 2. aprill 1919 – 30. mai 1919 Semjon Petrovitš Voskov
• 20. aprill 1919 – 24. mai 1919 Jakob Palvadre

Eesti Punaarmee staabiülem

• 18. veebruar 1919 – 30. mai 1919 August Kork

Koosseis

Eesti Punaarmee koosseisu kuulus 26. aprilli 1919 seisuga:

• Pihkva väegrupp, kuhu kuulus 10. Kütidiviis ja 1. Eesti Kütidiviis – 10. Kütidiviisi ülema Andrei Keppeni üldjuhtimisel. Väegruppi kuulus 11 757 tääki, 374 mõõka, 58 suurtükki, 356 kuulipildujat, 22 mortiiri, 4 soomusautot, 3 soomusrongi, 9 lennukit, 4615 hobust ja 25 749 meest.
• Marienburgi väegrupp, kuhu kuulus 6. Kütidiviisi II brigaad, 2. Läti kütidiviisi II brigaad ja 11. Petrogradi kütidiviisi I brigaad – Andrei Skorobogatši juhtimisel. Väegruppi kuulus 7594 tääki, 387 mõõka, 40 suurtükki, 184 kuulipildujat, 1 mortiir, 1 soomusauto, 2 soomusrongi, 5 lennukit, 4722 hobust ja 15 590 meest.

Kokku oli Eesti Punaarmeel rindel 19 351 tääki, 761 mõõka, 98 suurtükki, 540 kuulipildujat, 23 mortiiri, 5 soomusautot, 5 soomusrongi, 14 lennukit, 9337 hobust ja 41 339 meest.

Eesti Punaarmee likvideerimine

Eesti Punaarmee juhatus likvideeriti 3. juunil 1919 ning armee üksused moodustasid Punaarmee 7. armee põhjagrupi ning liideti ka 15. armee üksustega.

Välislingid

• Mati Kröönström, Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Vabadussõjas 1918–1920, Tartu Ülikooli kirjastus
• Urmas Salo. Ajaloolane Urmas Salo: Eesti punaväest Vabadussõja algusperioodil. Postimees, 25. detsember 2018