See artikkel on Helme kihelkonna rüütlimõisast; sama kihelkonna kirikumõisa kohta vaata Helme kirikumõis

Helme mõis (saksa keeles Schloß Helmet) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaal[1]. Nüüdisajal jääb mõis Valga maakonda Tõrva valda[1].

Helme mõisa peahoone

Keskajal asus enam-vähem mõisa kohal Helme ordulinnus.[1]

Enne 1919. aasta mõisate võõrandamist olid mõisa viimased omanikud Strykid[1].

Mõisahooned muuda

 

Mõisa ühekorruseline varaklassitsistlik peahoone ehitati Jakob Gustav von Rennenkampffi aegu 1760–1770. aastatel[1]. Peahoone on säilinud tänapäevani[1].

 
Helme mõisa sepikoda

Kõrvalhooneist on säilinud Helme mõisa vesiveski ja Helme mõisa sepikoda[2]. Historitsistlik maakividest sepikoda on Valga–Uulu maantee poolt ühekorruseline, õue poolt pooleteisekordne viilkatusega lõhutud maakividest ehitis. Lõunapoolne otsafassaad on lahendatud laiadele kivipostidele toetuva ulualusena, mille all asusid sepikoja väravad.

Helme lossipargis asus esimene Friedrich von Schilleri mälestusmärk (1805, hävinud)

1810. aasta Pärnu-Viljandi ülemkirikueestseisja von Liphardti korralduse alusel asutas Helme mõisnik Gustav von Rennenkampff Helme vallas asuwasse Vanakoollitare tallu kooli, mis oli esimene haridusasutis ka Helme kihelkonnas[3].

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Helme mõis Eesti mõisaportaalis (vaadatud 23.12.2015)
  2. Helme mõisa sepikoda kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 08.10.2020)
  3. Helme algkool 120 aastane., Kaja, nr. 289, 11 detsember 1931

Välislingid muuda