Helme mõis
|
See artikkel on Helme kihelkonna rüütlimõisast; sama kihelkonna kirikumõisa kohta vaata Helme kirikumõis |
Helme mõis (saksa keeles Schloß Helmet) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaal[1]. Nüüdisajal jääb mõis Valga maakonda Tõrva valda[1].
Keskajal asus enam-vähem mõisa kohal Helme ordulinnus.[1]
Enne 1919. aasta mõisate võõrandamist olid mõisa viimased omanikud Strykid[1].
Mõisahooned muuda
Mõisa ühekorruseline varaklassitsistlik peahoone ehitati Jakob Gustav von Rennenkampffi aegu 1760–1770. aastatel[1]. Peahoone on säilinud tänapäevani[1].
Kõrvalhooneist on säilinud Helme mõisa vesiveski ja Helme mõisa sepikoda[2]. Historitsistlik maakividest sepikoda on Valga–Uulu maantee poolt ühekorruseline, õue poolt pooleteisekordne viilkatusega lõhutud maakividest ehitis. Lõunapoolne otsafassaad on lahendatud laiadele kivipostidele toetuva ulualusena, mille all asusid sepikoja väravad.
Helme lossipargis asus esimene Friedrich von Schilleri mälestusmärk (1805, hävinud)
1810. aasta Pärnu-Viljandi ülemkirikueestseisja von Liphardti korralduse alusel asutas Helme mõisnik Gustav von Rennenkampff Helme vallas asuwasse Vanakoollitare tallu kooli, mis oli esimene haridusasutis ka Helme kihelkonnas[3].
Helme mõisa endises härrastemajas avati 1925 Helme Põllutöökool, 1973. aastast Helme Kutsekeskkool.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Helme mõis Eesti mõisaportaalis (vaadatud 23.12.2015)
- ↑ Helme mõisa sepikoda kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 08.10.2020)
- ↑ Helme algkool 120 aastane., Kaja, nr. 289, 11 detsember 1931
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Helme mõis |
- Helme mõis Eesti mõisaportaalis