Viljandi staarostkond
Viljandi staarostkond (poola keeles Starostwo Felin) oli Pärnu vojevoodkonda kuuluv haldusüksus Poola-Leedu võimu aegsel Liivimaal, Liivimaa hertsogkonnas keskusega Viljandis.
1582. aastal Liivimaa sõja Moskva tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahelise sõjategevuse lõpetanud Jam-Zapolski vaherahuga saavutatud aladest moodustati 1598. aasta Liivimaa ordinatsiooniga presidentkonnad: Võnnu, Tartu, Pärnu, kõigi etteotsa määrati eluaegsete volitustega president. Pärnu presidentkonda kuulusid Pärnu, Viljandi, Tarvastu ja Helme distrikt (aastast 1589 staarostkond, mis jagunesid riigimõisateks). Presidentkonnad nimetati 1598. aastal ümber palatiinkondadeks ehk vojevoodkondadeks.
Pärnu vojevoodkond oli üks kolmest Liivimaal moodustatud Liivimaa hertsogkonna vojevoodkonnast Tartu ja Võnnu kõrval.[1]
Liivimaa Poola riigimaadel moodustati halduspiirkondadena veel 20 staarostkonda ehk või kapitaniaati, millest Pärnu ja Tartu vojevoodkondade Lõuna-Eesti alale jäi 10, ning nendest 4 Pärnu vojevoodkonda. 1586. aastal eraldus Viljandi staarostkonna koosseisust Tarvastu staarostkond. Staarostid haldasid ka folvarke ehk Rzeczpospolita riigimõisu ning folvarkid haldasid staarostkonna teo- ja maksukohustega vakuseid ja hajatalusi[2]. Läänistatud aadlimõisade valdus kuulus lääniaadlikele. Erinevalt aadlimõisade talupoegadest ei olnud riigi- ehk kroonumõisade talupojad sunnismaised. Staarostkondade valitsejate staarostite amet oli eluaegne ning ülitasuv, staarostid said endale 1/3 staarostkonnast laekuvast tulust. Staarostkonna läänistamisega läks staarostile lisaks laialdastele õigustele ka mitmeid kohustusi, millest üks oli kohustus territooriumi kaitsta ning selleks kohandati ka staarostkonnas kaitseehitisi.
1589. aastal kehtestatud "Ordinatio Livoniae I" määras pooled staarostiametitest poolakatele, pooled leedukatele. 1598. aastal aga vastu võetud "Ordinatio Livoniae II" määras kolmandiku staarostikohtadest kohalikule Liivimaa aadlile, kolmandiku Poola ja kolmandiku Leedu suurvürstiriigi aadlile.
Poola ajal tegutses Viljandis Viljandi linnakiriku katoliku vaimuliku[3], ja praostina[4] jesuiit Dionysius Fabricius, kelle tuntuim teos on neljaosaline Liivimaa ajalugu käsitlev "Livonicae Historiae compendiosa series, in quatuor digesta partes ab anno 1158 usque ad annum 1610". 17. sajandi esimestel kümnenditel võeti Viljandi frantsisklaste kloostrikirik (Viljandi Jaani kirik) kasutusele hävinud linnakiriku asemel.
Viljandi staarostkonnas olid Mõisaküla mõis, Vastemõisa mõis, Ryngo[2][5], Malapermoyza[2][6] riigimõisad[7], Reineke vakus, Matapera vakus, Kurkundi vakus, Vastemõisa vakus[8] ning aadlimõisad[9].
Staarostid
muuda- Martin Kazanowski (1582–), 1. poola staarost[10]
- Baltasar Markowski[10]
- Marcin Kurcz (1586–1600)
Pärast Liivimaa vallutamist rootslaste poolt läänistati staarostkonnad enamasti Rootsi kõrgaadlikele[11], kuna nende endised Poola valdajad hukkusid sõjategevuses Rootsi-Poola sõjas või lahkusid Liivimaalt. Viljandi linnuse vallutasid 1600 rootslased 1600–1611 Rootsi-Poola sõjas ja edaspidi käis linnus Poola–Rootsi sõdades korduvalt käest kätte ja linnus oli 1611. aastaks purustatud. Rootsi kuningas Gustav II Adolf läänistas 1624. aastal Viljandi koos ümbrusega Liivimaa kindralkuberner (1622–1630) Jacob de la Gardiele, kui 14. märtsil 1624 andis tallle Norrköpingi õiguse alusel Helme linnuse ja mõisa koos Jõgeveste ja Hummuliga, ning hiljem eraldatud Kärstna ja Lõvega, millele lisandusid veel Tarvastu ja Viljandi lossilään, Viljandi mõis koos Vastemõisaga.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Inflanty i Księstwo albo Województwo Inflanckie., Zygmunt Gloger: Geografia historyczna ziem dawnej Polski, Warszawa 1900, lk.318–323
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Hendrik Sepp, Viljandimaa ajalugu XVII sajandist, Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1939, lk 272
- ↑ Karl E. Napiersky, "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel". Fellin, ehstnisch Willandi oder Wiljandi kihhelkond, 1843 seite 94
- ↑ Recke, Johann Friedrich v.; Napiersky, Karl Eduard: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 1 köide A-F, Mitau 1827, lk. 547-548
- ↑ Eeladavasti Viiratsi mõisa alal, Viljandi kihelkonna idapoolsed osad
- ↑ Viljandi mõisa eelkäija, Viljandi kihelkonna lääne- ja loodepoolsed osad
- ↑ Enn Tarvel, Riigimõisate majanduslikust arengust Lõuna-Eestis XVI sajandil lõpul ja XVII sajandi algul, Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised IX köide. Ühiskonnateaduste seeria 1960 nr 4, lk 386
- ↑ Vastemõisa vakuses oli Suure-Jaani ja Pilistvere alad
- ↑ Viljandimaa: maadeteaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. VII, Üldosa, Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimise toimkonna väljaanne; nr. 12, 1939, lk 266
- ↑ 10,0 10,1 August Oswald Westrèn-Doll, Vanapagan Viljandis öövahiks, Sakala (1878-1940), nr. 50, 6 mai 1933
- ↑ Ilmar Tammisto, Aadel ja riigivõim Liivimaal 1634–1680. Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut, 2023, lk 169