Vikipeedia

Tarvastu mõis

 See artikkel on rüütlimõisast; kirikumõisa kohta vaata Tarvastu kirikumõis

Tarvastu mõis (saksa keeles Tarwast) oli rüütlimõis Tarvastu kihelkonnas Viljandimaal[1]. Nüüdisajal jäävad mõisa jäänused Viljandi maakonda Viljandi valda.

Tarvastu mõisa ait-kuivati
Tarvastu mõisa meierei
Tarvastu linnusevaremete juurde püstitati 1825. aastal mõisaomanike von Mensenkampffide matusekabel
Viinavabrik-härjatall

Mõisat on esimest korda mainitud 1414[1]. Liivi sõja järel oli mõis Poola Pärnu vojevoodkonna Viljandi staarostkonna folvark ehk riigimõis[2].

1588. aastast doneeriti Tarvastu staarostkond eluaegseks kasutamiseks[3] Jürgen Fahrensbachile. Lisaks Tarvastu mõisale kuulusid talle ka Karksi ja Ruhja. Tarvastu linnus sai tugevasti kannatada nii Liivi sõjas kui ka Rootsi-Poola sõdades. Linnus hävis lõplikult 1596. aastal toimunud püssirohulao plahvatuses.

1624. aastal andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf krahv Jakob de la Gardiele, kui Liivimaa kindralkubernerile Helme linnuse ja mõisa, millele lisandusid veel Tarvastu ja Viljandi lossilään.

19. sajandil kuulus mõis Markii Heinrich Joseph de Lambertile, Johann von Jürgensohnile ja Mensenkampffidele: Jakob von Mensenkampffile, Karl von Mensenkampffile, James von Mensenkampffile, Jakob (James) Moritz Justus von Mensenkampffile, Karl August von Mensenkampffile[4].

Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta mõisate võõrandamist oli Karl August von Mensenkampff[1].

Mõisahooned

muuda

Mõisa peahoone pole säilinud[1].

Mõisahooned: viinavabrik-härjatall[5], ait-kuivati[6], valitsejamaja[7], kelder[8], tall-tõllakuur[9], tall[10], meierei[11], moonakatemaja[12], vesiveski varemed[13] on arvatud kultuurimälestisteks.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Tarvastu mõis - 4895 Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis (vaadatud 15.11.2015)
  2. ↑ Enn Tarvel, Riigimõisate majanduslikust arengust Lõuna-Eestis XVI sajandil lõpul ja XVII sajandi algul, Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised IX köide. Ühiskonnateaduste seeria 1960 nr 4, lk 386
  3. ↑ Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 251.
  4. ↑ Vastemõisa mõis (Suure-Jaani khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
  5. ↑ Tarvastu mõisa viinavabrik-härjatall, 19. saj kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 20.09.2024)
  6. ↑ Tarvastu mõisa ait-kuivati, 19. saj kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 20.09.2024)
  7. ↑ Tarvastu mõisa valitsejamaja, 19. saj kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 20.09.2024)
  8. ↑ Tarvastu mõisa kelder, 19. saj kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 20.09.2024)
  9. ↑ Tarvastu mõisa tall-tõllakuur, 19. saj kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 20.09.2024)
  10. ↑ Tarvastu mõisa tall, 19. saj kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 20.09.2024)
  11. ↑ Tarvastu mõisa meierei, 19. saj kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 20.09.2024)
  12. ↑ 14671 Tarvastu mõisa moonakatemaja, 19. saj kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 20.09.2024)
  13. ↑ Tarvastu vesiveski varemed, 19. saj kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 20.09.2024)

Välislingid

muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tarvastu_mõis&oldid=6729901"