Viljandi klooster
Viljandi frantsisklaste klooster oli meesfrantsisklaste ehk minoriidide klooster keskaegses Viljandis.[1]
Klooster ehitati aastatel 1466–1472.[1] Klooster asus tänapäeva Viljandi Jaani kiriku põhjaküljel[2].
Kloostri klausuuri mõõtmed olid 51,5 × 26,5–29,0 m.[1]
Kloostri hooned said tugevasti kannatada venelaste rünnakus Vene-Liivi sõjas augustis 1560.[1] 17. sajandi esimestel kümnenditel võeti kloostrikirik (Viljandi Jaani kirik) kasutusele hävinud linnakiriku asemel.
Nimeliselt on teada järgmised Viljandi mungad: Didericus Potgeiter (1497, võis ka Riias olla), Thomas (1497), Hermen Hagen (1503), Tylmanus Ymmenhusen (1535 ja 1537 vahel).
Viljandi frantsisklaste klooster suleti Johann Wilhelm von Fürstenbergi initsiatiivil 1560. aastal.
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Jaan Tamm. Eesti keskaegsed kloostrid. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002. Lk 58–60
- ↑ Andres Tvauri, ÕHKKÜTE KESKAEGSES VILJANDIS JA MUJAL EESTIS, Viljandi Muuseum, Aastaraamat 2007 lk 92
Kirjandus
muuda- Kaur Alttoa. 1979. Viljandi endise frantsisklaste kloostri (hilisem Jaani kirik) ajalooline õiend. I. Tallinn. Käsikiri Muinsuskaitseameti arhiivis.
- Urmas Selirand. 1982. Viljandi Jaani kirik. Frantsiskaanlaste kloostri klausuuri ehitusarheoloogiline uurimine 1981. a. 1. köide. Leiumaterjali analüüs. Tallinn. Käsikiri Muinsuskaitsemeti arhiivis.
- Urmas Selirand. 1982. Viljandi Jaani kirik. Frantsiskaanlaste kloostri klausuuri ehitusarheoloogiline uurimine 1981. a. 2. köide. Fotod. Tallinn. Käsikiri Muinsuskaitseameti arhiivis.
- Urmas Selirand. 1982. Über die Untersuchungen des Franziskanerklosters in Viljandi. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised: 4, 398–401.