Viljandi linnakirik
Viljandi linnakirik oli 14. sajandil ehitatud ning evangelist Johannesele ja pühale Klaarale pühitsetud kirik, mis paiknes turuväljaku ääres (praegune Johan Laidoneri plats)[1]. Liivi sõjas kirik purustati ja 17. sajandil kohandati linnakirikuks frantsisklaste kloostri kirik, praegune Viljandi Jaani kirik, 18. sajandil Viljandi linnakiriku müürid lammutati.
1996. aastal tulid Viljandi sotsiaalameti hoone (Johan Laidoneri plats 5) sissepääsu juurde rajatava kaldtee jaoks vundamendikraavi kaevamisel hoone sisehoovis välja linnakiriku müürid. Leiti ka kalmistule viitavaid luid ja hauaplaatide tükke[2].
Ajaloost muuda
17. sajandist pärineva Viljandi linnaplaani järgi võib öelda, et kirik oli kolmelööviline, polügonaalse koori ja sellest põhja poole jääva käärkambriga. Kirikutorn oli osaliselt pikihoonesse sisse ehitatud. Kiriku ümber oli kalmistu[3]. Kirik lammutati 1770. aastal, et ehitada selle asemele Viljandi Maakohtu hoone – esimene kiviehitis, mis kerkis Viljandisse pärast Põhjasõda[4].
Viited muuda
- ↑ K. Männik, R. Peirumaa. Viljandi vanalinna tänavatevõrgu ajalooline kujunemine. – Viljandi 2007
- ↑ M. Toomiste. Viljandi linnakiriku müürid peatasid invaliidide kaldtee ehituse. – Postimees 31.07.1996, Uudised, lk 4
- ↑ M. Toomiste. Viljandi linnakiriku müürid peatasid invaliidide kaldtee ehituse. – Postimees 31.07.1996, Uudised, lk 4
- ↑ K. Baum. Soliidses eas maja läheb teisele katsele. – Sakala, 23. august 2014