Johannes Paulus II välispoliitika
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2023) |
Johannes Paulus II ajal sõlmisid Vatikan ja Püha Tool diplomaatilised suhted 10. jaanuaril 1984 Ameerika Ühendriikidega, 3. oktoobril 1991 Eestiga, 1. jaanuaril 1992 Venemaaga ja 15. juunil 1994 Iisraeliga.
Suhted Nõukogude Liiduga
muudaJohannes Paulus II kohtus 25. jaanuaril 1979 ja 27. veebruaril 1985 Nõukogude Liidu välisministri Andrei Gromõkoga. Ta saatis 17. novembril 1985 läkituse Mihhail Gorbatšovile ja Ronald Reaganile. Paavst kohtus 1. detsembril 1989 Gorbatšoviga. 15. märtsil 1990 sõlmisid Püha Tool ja Nõukogude Liit lepingu.
Paavst saatis läkitused 1. detsembril 1980 ja 5. oktoobril 1989 Ukraina piiskoppide sinodile ja Ukraina katoliiklastele. Ta kohtus 5. veebruaril 1983 ja 26. juunil 1986 Lätist pärit palveränduritega ning 16. veebruaril 1987 Ukrainast pärit palveränduritega. 26. märtsil 1988 saatis ta läkituse kollokviumil osalejatele, kes arutasid usuelu olukorda Nõukogude Liidus.
Suhted Hiinaga
muudaJohannes Paulus II kohtus 18. veebruaril 1981 Pakistanis Hiina katoliiklastega. Ta pidas 21. märtsil 1982 Vatikanis missa Hiina katoliiklaste toetuseks, saatis 14. jaanuaril 1995 ja 10. detsembril 1999 läkitused Hiina katoliiklastele.
Suhted Poolaga
muudaJohannes Paulus II käis Poolas 9 korral. Ta käsitles 20. augustil 1980 oma läkituses liikumist "Solidaarsust". Ta saatis 23. detsembril 1980 poolakatele läkituse. Paavst kohtus 15. jaanuaril 1981 Poola sõltumatute ametiühingute delegatsiooniga ja Lech Wałęsaga, kes kasutas hiljem paavsti kujutisega sulepead. 13. detsembril 1981 kutsus paavst katoliiklasi palvetama poolakate eest. Ta kohtus 2. juunil 1991 Poola armee esindajatega.
Püha Tool sõlmis Poolaga konkordaadi 28. juulil 1993.
Suhted Itaaliaga
muudaPüha Tool sõlmis 18. veebruaril 1984 konkordaadi Itaaliaga. Paavst palvetas Itaalia eest 15. märtsil 1994.
Suhted Portugaliga
muudaPüha Tool sõlmis konkordaadi Portugaliga 18. mail 2004.
Pastoraalsed visiidid
muudaSuhted Eestiga
muudaSuhtumine Lähis-Ida konfliktidesse
muudaIisrael ja Palestiina
muudaPaavst külastas 2000. aastal Iisraeli ja Palestiinat.
Ta kutsus 25. märtsil 1979 saavutama rahu Iisraelis. Ta kutsus osapooli saavutama Lähis-Idas rahu 10. detsembril 1978, 13. juunil 1982, 29. septembril 1996, novembris 1998, 18. veebruaril 2001, 3. juunil 2001, 7. aprillil 2002, 14. aprillil 2002, 23. veebruaril 2003 ja 13. veebruaril 2005. Ta avaldas 5. novembril 1995 juutidele kaastunnet Iisraeli peaministri Yitzhak Rabini tapmise puhul, taunis 3. märtsil 1996 Jeruusalemmas toimunud pommiplahvatust ja palvetas 11. augustil 2002 palestiinlaste eest.
Liibanon
muudaPaavst kutsus osapooli saavutama Liibanonis rahu 10. detsembril 1978, aprillis 1981, 29. juunil 1982, 15. septembril 1982, 1. jaanuaril 1983, 17. juulil 1983, 31. juulil 1983, 12. veebruaril 1984, 23. aprillil 1989, 25. aprillil 1989, 15. augustil 1989, 7. septembril 1989, 1. oktoobril 1989, 4. oktoobril 1989, 17. märtsil 1990, 21. oktoobril 1990, 7. aprillil 1991, 1. augustil 1993, 1. mail 1997, 11. mail 1997, 27. detsembril 1998 ja 19. augustil 2001.
Iraak
muudaPaavst palvetas 27. mail 1984 ja 6. märtsil 1988 rahu saavutamise eest Iraani-Iraagi sõjas. Ta palvetas 17. märtsil 1990 Iraagi olukorra eest, kutsus 26. augustil 1990 taastama rahu Pärsia lahe piirkonnas, soovitas 15. jaanuaril 1991 saadetud läkituses USA president George H. W. Bushil ja Saddam Husseinil vältida sõda ning tegi 17. jaanuaril 1991, 2. veebruaril 1991, 24. veebruaril 1991 ja 3. märtsil 1991 rahuapellid. Ta palvetas Iraagi eest 16. novembril 1997, 8. veebruaril 1998 ja 20. detsembril 1998.
Ta määras 10. veebruaril 2003 kardinal Roger Etchegaray oma eriesindajaks Iraagi valitsuse juures ja kardinal Pio Laghi eriesindajaks Ameerika Ühendriikide valitsuse juures. Paavst taunis USA presidendi George W. Bushi tegevust ja soovitas Husseinil teha koostööd ÜRO-ga. Ta palvetas 16. märtsil 2003 sõja vältimise eest Iraagis ja 18. aprillil 2004 Iraagis võetud pantvangide eest. Ta taunis 8. detsembril 2004 Iraagi kaldea patriarhi residentsi hävitamist.
11. septembri terrorirünnakute taunimine
muuda16. septembril 2001 taunis paavst Ameerika Ühendriikides toimunud terrorirünnakuid. Ta kutsus 23. septembril 2001, 30. septembril 2001, 18. november 2001, 20. jaanuaril 2002, 24. jaanuaril 2002, 21. juulil 2002 ja 30. juunil 2002 taastama rahu ning mõistis hukka terrorismi ja vägivalla,
Argentina ja Tšiili tüli lahendamine
muudaPaavst saatis 12. detsembril 1978 läkituse Argentina ja Tšiili presidentidele. Ta palvetas 1. jaanuaril 1979, 1. veebruaril 1981 ja 23. aprillil 1982 Argentina ja Tšiili vahel puhkenud konflikti rahumeelse lahendamise eest ning nõustus 24. jaanuaril 1979 vahendama konflikti.
Falklandi sõja taunimine
muudaPaavst tegi 2. mail 1982 rahuapelli, et saavutada Falklandi sõjas rahumeelne tulemus ja palvetas 18. aprillil 1984 Argentina ja Suurbritannia vahel sõlmitava rahuleppe eest.
Mosambiigi kodusõja lahendamine
muudaPaavst kutsus 18. septembril 1988 saavutama rahu Mosambiigi kodusõjas. Paavst toetas Egidio liikumist, kelle vahendusel sõlmiti 4. oktoobril 1992 Roomas rahuleping, millega lõppes kodusõda Mosambiigis. Ta kutsus 6. veebruaril 1994 saavutama rahu Mosambiigis.
Balkani sõdade taunimine
muudaPaavst palvetas 21. aprillil 1991 Jugoslaavia eest, 29. juunil 1991 Horvaatia ja Sloveenia elanike eest, 11. augustil 1991 Albaania eest, 8. septembril 1991 ja järgmistel nädalatel korduvalt Jugoslaavia eest. Ta kutsus taastama rahu Albaanias 9. märtsil 1997 ja 31. märtsil 1997.
Ta kutsus taastama rahu Bosnias 12. juulil 1992, 23. augustil 1992, 4. oktoobril 1992, 1. novembril 1992, 1. detsembril 1992, 2. oktoobril 1993, 30. oktoobril 1993, 16. jaanuaril 1994, 23. jaanuaril 1994, 14. mail 1995, 28. mail 1995, 18. juunil 1995, 19. novembril 1995 ja 18. veebruaril 1996. Ta kohtus 25. mail 1992 Sarajevo muhameedlaste esindajatega ja 8. septembril 1994 Bosnia presidendiga.
Ta kutsus taastama rahu Kosovos 8. märtsil 1998, 29. novembril 1998, 3. jaanuaril 1999, 21. märtsil 1999 ja 1. aprillil 1999.
Uganda kodusõja taunimine
muudaTa kutsus osapooli Ugandas saavutama rahu 25. veebruaril 1979, 29. aprillil 1979, 27. oktoobril 1985, 22. detsembril 1985, 6. jaanuaril 1987 ja 25. juulil 2004.
Rwanda kodusõja taunimine
muudaTa kutsus osapooli saavutama Rwandas rahu 21. veebruaril 1993, 27. veebruaril 1994, 19. juunil 1994 ja 14. augustil 1994.
Colombia kodusõja taunimine
muudaTa palvetas 30. novembril 1997 Colombias röövitud piiskopi eest. Ta kutsus saavutama Colombias rahu 1. augustil 1999, 24. oktoobril 1999, 7. oktoobril 2001 ja palvetas 17. märtsil 2002 Colombias tapetud peapiiskopi Isaías Duarte Cancino eest.
Põhja-Iirimaa konflikti taunimine
muudaTa kutsus Põhja-Iirimaa osapooli rahule 8. septembril 1996, 14. septembril 1997 ja 13. aprillil 1998. Ta taunis 16. augustil 1998 Põhja-Iirimaal toimunud Omagh' terrorirünnakut.
Muud üleskutsed rahule
muudaPaavst palvetas rahu eest maailmas 29. märtsil 1981, 1. jaanuaril 1985, 30. märtsil 1985, 1. veebruaril 1986, 4. oktoobril 1986, 21. aprillil 1996, 3. mail 1998 ja 30. juunil 2002.
Alžeeria eest 31. augustil 1997.
Angola eest 21. veebruaril 1993, 22. augustil 1993, 6. veebruaril 1994 ja 9. juunil 2002.
Burundi eest 6. veebruaril 1994, 27. märtsil 1994 ja 28. juulil 1996.
Elevandiluuranniku eest 2. veebruaril 2003.
El Salvadori eest 9. septembril 1979, 20. novembril 1980 ja 28. veebruaril 1982.
Filipiinide eest 19. veebruaril 1981.
Guinea-Bissau eest 29. juunil 1998.
Haiti eest 1. detsembril 1991 ja 29. veebruaril 2004.
India ja Pakistani eest 20. juunil 1999.
Indoneesia ja Ida-Timori eest 17. mail 1998, 14. märtsil 1999, 9. septembril 1999 ja 12. septembril 1999.
Iraani eest 18. veebruaril 1979.
Kambodža eest 28. oktoobril 1979 ja 26. detsembril 1979.
Kongo Demokraatliku Vabariigi eest 29. juunil 1997, 3. jaanuaril 1999, 29. juunil 1999 ja 11. juunil 2000.
Ladina-Ameerika eest 4. veebruaril 1979 ja 28. augustil 1983.
Libeeria eest 10. juunil 1990, 26. mail 1991, 1. novembril 1992 ja 27. juulil 2003.
Madagaskari eest 3. märtsil 2002.
Nicaragua eest 15. juulil 1979.
Peruu eest 3. veebruaril 1985.
Sierra Leone eest 15. juunil 1997 ja 3. jaanuaril 1999.
Sudaani eest 17. mail 1992, 22. augustil 1993 ja 27. veebruaril 1994.
Tšaadi eest 30. märtsil 1980.
Tšetšeenia eest 22. jaanuaril 1995 ja 1. detsembril 1999.
Vietnami eest 3. detsembril 1978 ja 3. augustil 1980.
Reageeringud rahvusvahelistele sündmustele
muuda- Paavst mõistis 2. septembril 1979 hukka lord Mountbatteni tapmise.
- 2. oktoobril 1979 pidas ta kõne ÜRO peakorteris.
- Ta saatis 10. juunil 1980 läkituse Amazonase indiaanlastele.
- Ta kohtus 3. septembril 1980 60 maailma suurima linna linnapeaga,
- Ta külastas 25. novembril 1980 Itaalias maavärina läbi kannatada saanud piirkondi.
- Ta külastas 21. veebruaril 1981 Morongi põgenikelaagrit.
- Ta kohtus 26. veebruaril 1981 Nagasaki aatomipommirünnaku ohvritega.
- Ta pühitses 14. veebruaril 1982 Nigeeria neitsi Maarjale.
- Ta mälestas 18. aprillil 1982 Bologna terrorirünnaku ohvreid.
- Ta saatis 9. novembril 1982 läkituse Euroopa rahvastele.
- Ta kohtus 25. aprillil 1983 Simon Wiesenthali keskuse liikmetega.
- Ta rajas 22. veebruaril 1984 sihtasutuse võitluseks Aafrika looduskatastroofide tagajärgedega.
- Ta kohtus 5. veebruaril 1985 Amazonase indiaanlastega.
- Ta avaldas 22. septembril 1985 kaastunnet Mehhiko maavärina ohvrite omastele.
- Ta saatis 26. septembril 1985 läkituse Teises maailmasõjas deporteeritutele.
- Ta pühitses 13. oktoobril 1985 Angola neitsi Maarja puhtaimale südamele.
- Ta avaldas 5. juulil 1986 ja 6. juulil 1986 kaastunnet Nevado del Ruizi vulkaanipurske ohvrite omastele.
- Ta saatis 29. novembril 1986 läkituse aborigeenidele.
- Ta kohtus 31. detsembril 1987 Etioopia põgenikega.
- Ta kohtus 24. juunil 1988 endiste Mauthauseni koonduslaagrist vabastatutega.
- Ta avaldas 8. detsembril 1988 kaastunnet Armeenias toimunud maavärina ohvritele.
- Ta saatis 8. oktoobril 1989 läkituse Põhja-Korea elanikele.
- Ta kohtus 17. novembril 1989 Kanada inuittidega.
- Ta saatis 17. detsembril 1989 läkituse Vietnami põgenikele.
- Ta kutsus 25. märtsil 1990 saavutama rahu Leedus ja Eritreas.
- 5. mail 1991 palvetas ta mitmesuguste loodusõnnetuste ohvrite eest.
- Ta avaldas 1. augustil 1993 belglastele kaastunnet kuningas Baudouin I surma puhul.
- Ta palvetas Balti riikide eest 5. septembril 1993 ja 12. septembril 1993.
- Ta kutsus jaanuaris 1994 Ukrainat üles loobuma tuumarelvadest.
- Ta palvetas 29. jaanuaril 1995 endisest Auschwitzi koonduslaagrist vabastatute eest ja epideemia ohvrite eest Sairis.
- Ta tegi 8. mail 1995 avalduse sõjategevuse lõppemise aastapäeva puhul Euroopas Teises maailmasõjas.
- Ta tunnustas 21. juulil 1996 Atlanta suveolümpiamängude avamist.
- Ta palvetas 4. augustil 1996 atentaadis tapetud Orani piiskopi eest.
- Ta taunis 22. detsembril 1996 Peruus Limas alanud pantvangikriisi Jaapani saatkonnas.
- Ta saatis 24. juunil 1997 Venemaa presidendile Boriss Jeltsinile kirja usuvabaduse kohta Venemaal.
- 13. juulil 1997 taunis ta ETA tegevust, kuna tapeti Miguel Angel Blanco Garrido.
- Ta külastas 3. jaanuaril 1998 maavärina piirkonda Itaalias.
- Ta tunnustas 14. juunil 1998 ÜRO rahvusvahelise kriminaalkohtu rajamist.
- Ta palvetas 19. detsembril 1999 Venezuela üleujutuste ohvrite eest.
- Ta mõistis 23. jaanuaril 2000 hukka Madridis toimunud plahvatuse.
- Ta tunnustas 11. juunil 2000 Korea riigipeade kohtumist.
- Ta avaldas kaastunnet 2. juulil 2000 Indoneesias olnud laevaõnnetuse ohvrite omastele.
- Ta tunnustas 23. juulil 2000 Camp Davidi rahukonverentsi.
- Ta avaldas 28. jaanuaril 2001 ja 18. veebruaril 2001 kaastunnet Indias ja El Salvadoris toimunud maavärinate ohvritele.
- Ta kohtus 26. aprillil 2001 Tšornobõli lastega.
- Ta saatis 19. juulil 2001 läkituse G8 tippkohtumisele.
- Ta avaldas 7. oktoobril 2001 kaastunnet Mustal merel toimunud lennuõnnetuse ohvrite omastele.
- Ta avaldas 20. jaanuaril 2002 kaastunnet Kongos vulkaanipurske läbi kannatanutele.
- Ta saatis 9. juunil 2002 läkituse FAO tippkohtumisele.
- Ta avaldas 23. juunil 2002 kaastunnet Iraanis toimunud maavärina ohvrite omastele.
- Ta avaldas 15. augustil 2002 kaastunnet Euroopas toimunud üleujutustes hukkunute omastele.
- Ta avaldas 30. novembril 2002 kaastunnet Molise maavärina ohvrite omastele.
- Ta kohtus 10. novembril 2003 PVO delegatsiooniga.
- Ta saatis 1. detsembril 2003 läkituse Simon Wiesenthali keskusele.
- Ta tegi 4. detsembril 2003 avalduse Ukraina näljahäda aastapäeva puhul.
- Ta avaldas 28. detsembril 2003 kaastunnet Bami maavärinas kannatanutele.
- Ta palvetas 2. mail 2004 Euroopa Liidu uute liikmesriikide eest.
- Ta tunnustas 8. augustil 2004 Ateena suveolümpiamängude avamist.
- Ta rõhutas 31. oktoobril 2004 Euroopa kristlike juurde säilitamist.
- Ta avaldas 26. detsembril 2004 ja järgnevalt kaastunnet Lõuna-Aasiat tabanud tsunami ohvrite omastele.
Kohtumised riigipeade ja valitsusjuhtidega
muuda(lisatud mõned märkimisväärsed kohtumised)
1978
1979
- 25. jaanuar 1979 Dominikaani Vabariigi president Antonio Guzmán Fernández.
- 26. jaanuar 1979 Mehhiko president José López Portillo.
- 19. märts 1979 Belgia kuningas Baudouin I.
- 21. mai 1979 ÜRO peasekretär Kurt Waldheim.
- 26. august 1979 Itaalia peaminister Francesco Cossiga (Canale d'Agordo).
- 29. september 1979 Iirimaa president Patrick Hillery (Dublin).
- 2. oktoober 1979 ÜRO peasekretär Kurt Waldheim (New York).
- 6. oktoober 1979 USA president Jimmy Carter (Washington).
1980
- 26. jaanuar 1980 Luksemburgi suurhertsog Jean.
- 2. aprill 1980 Maroko kuningas Hassan II.
- 2. mai 1980 Sairi president Mobutu Sese Seko (Kinshasa).
- 5. mai 1980 Kongo Vabariigi president Denis Sassou-Nguesso (Brazzaville).
- 6. mai 1980 Keenia president Daniel arap Moi (Nairobi).
- 8. mai 1980 Ghana president Hilla Limann (Accra).
- 10. mai 1980 Burkina Faso president Sangoulé Lamizana (Ouagadougou.)
- 10. mai 1980 Elevandiluuranniku president Félix Houphouët-Boigny (Abidjan).
- 16. mai 1980 Portugali president António Ramalho Eanes.
- 30. mai 1980 Prantsusmaa president Valéry Giscard d'Estaing (Pariis).
- 21. juuni 1980 USA president Jimmy Carter.
- 30. juuni 1980 Brasiilia president João Baptista de Oliveira Figueiredo (Brasília).
- 9. oktoober 1980 XIV dalai-laama.
- 17. oktoober 1980 Suurbritannia kuninganna Elizabeth II.
- 15. november 1980 Saksamaa FV president Karl Carstens (Bonn).
- 24. november 1980 Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher.
- 19. detsember 1980 Jugoslaavia president Cvijetin Mijatović.
1981
- 23. jaanuar 1981 Prantsusmaa president Valéry Giscard d'Estaing.
- 16. veebruar 1981 Pakistani president Muhammad Zia-ul-Haq (Karachi).
- 17. veebruar 1981 Filipiinide president Ferdinand Marcos (Manila).
- 30. märts 1981 Hispaania kuningas Juan Carlos I.
- 30. aprill 1981 Hispaania kuningas Juan Carlos I.
- 12. november 1981 Malta peaminister Dom Mintoff.
1982
- 20. jaanuar 1982 Pakistani president Muhammad Zia-ul-Haq.
- 12. veebruar 1982 Nigeeria president Shehu Shagari (Lagos).
- 17. veebruar 1982 Benini president Mathieu Kérékou (Cotonou).
- 17. veebruar 1982 Gaboni president Omar Bongo (Libreville).
- 18. veebruar 1982 Ekvatoriaal-Guinea president Teodoro Obiang Nguema Mbasogo (Malabo).
- 6. aprill 1982 ÜRO peasekretär Javier Pérez de Cuéllar.
- 7. aprill 1982 Kreeka president Konstantínos Karamanlís.
- 12. mai 1982 Portugali president António Ramalho Eanes (Lissabon).
- 7. juuni 1982 USA president Ronald Reagan.
- 18. juuni 1982 Elevandiluuranniku president Félix Houphouët-Boigny.
- 29. august 1982 San Marino kaptenregendid Giuseppe Maiani ja Marino Venturini.
- 15. september 1982 Palestiina liider Yāsir ‘Arafāt.
- 25. september 1982 Ekvatoriaal-Guinea president Teodoro Obiang Nguema Mbasogo.
- Oktoober 1982 XIV dalai-laama.
- 19. oktoober 1982 Itaalia president Alessandro Pertini.
- 21. oktoober 1982 Liibanoni president Amine Gemayel.
- 28. oktoober 1982 Saksa FV president Karl Carstens.
- 2. november 1982 Hispaania kuningas Juan Carlos I (Madrid).
1983
- 2. märts 1983 Costa Rica president Luis Alberto Monge (San José).
- 5. märts 1983 Panama president Ricardo de la Espriella (Tocumen).
- 6. märts 1983 El Salvadori president Álvaro Magaña (San Salvador).
- 6. märts 1983 Guatemala president Efraín Ríos Montt (Guatemala).
- 8. märts 1983 Hondurase president Roberto Suazo Córdova (Tegucigalpa).
- 9. märts 1983 Haiti president Jean-Claude Duvalier (Port-au-Prince).
- 14. august 1983 Prantsusmaa president François Mitterrand (Lourdes).
- 11. september 1983 Austria president Rudolf Kirchschläger (Viin).
1984
- 3. mai 1984 Lõuna-Korea president Chun Doo-hwan (Sŏul).
- 10. mai 1984 Tai kuningas Rama IX (Bangkok).
- 21. mai 1984 Itaalia president Alessandro Pertini.
- 2. juuni 1984 Itaalia president Alessandro Pertini.
- 9. september 1984 Kanada kindralkuberner Jeanne Sauvé (Quebec).
- 10. oktoober 1984 Hispaania kuningas (Zaragoza).
- 11. oktoober 1984 Dominikaani Vabariigi president Salvador Jorge Blanco (Santo Domingo).
1985
- 26. jaanuar 1985 Venezuela president Jaime Lusinchi (Caracas).
- 29. jaanuar 1985 Ecuadori president León Febres Cordero (Quito).
- 1. veebruar 1985 Peruu president Fernando Belaúnde Terry (Lima).
- 5. veebruar 1985 Trinidadi ja Tobago president Ellis Clarke (Piarco).
- 19. veebruar 1985 Iisraeli peaminister Shimon Peres.
- 28. märts 1985 Hollandi kuninganna Beatrix I.
- 13. mai 1985 Hollandi peaminister Ruud Lubbers (Haag).
- 15. mai 1985 Luksemburgi suurhertsog Jean.
- 3. juuni 1985 Itaalia peaminister Bettino Craxi.
- 8. august 1985 Togo president Gnassingbé Eyadéma (Pya).
- 10. august 1985 Elevandiluuranniku president Félix Houphouët-Boigny (Abidjan).
- 10. august 1985 Kameruni president Paul Biya (Yaoundé).
- 14. august 1985 Kesk-Aafrika Vabariigi president André Kolingba (Bangui).
- 14. august 1985 Sairi president Mobutu Sese Seko (Kinshasa).
- 16. august 1985 Keenia president Daniel arap Moi (Nairobi).
- 8. september 1985 Liechtensteini vürst Franz Josef II (Eschen-Mauren).
- 4. oktoober 1985 Itaalia president Francesco Cossiga.
1986
- 18. jaanuar 1986 Itaalia president Francesco Cossiga.
- 1. veebruar 1986 India president Zail Singh ja India peaminister Rajiv Gandhi (New Delhi).
- 3. veebruar 1986 XIV dalai-laama.
- 19. veebruar 1986 Liibanoni president Armin Gemayel.
- 6. märts 1986 Kanada kindralkuberner Jeanne Sauvé.
- 1. juuli 1986 Colombia president Belisario Betancur Cuartas (Bogotá).
- 10. juuli 1986 Brasiilia president José Sarney.
- 4. oktoober 1986 Prantsusmaa president François Mitterrand.
- 27. oktoober 1986 XIV dalai-laama.
- 31. oktoober 1986 Kameruni president Paul Biya.
- 19. november 1986 Bangladeshi president Hossain Mohammad Ershad (Dhacca).
- 21. november 1986 Fidži kindralkuberner Penaia Ganilau ja Fidži peaminister Kamisese Mara (Suva).
- 24. november 1986 Austraalia kindralkuberner Ninian Stephen ja Austraalia peaminister Bob Hawke (Fairbairn).
1987
- 13. jaanuar 1987 Poola riigipea Wojciech Jaruzelski.
- 31. märts 1987 Uruguay president Julio María Sanguinetti (Montevideo).
- 1. aprill 1987 Tšiili president Augusto Pinochet (Santiago).
- 6. aprill 1987 Argentina president Raúl Alfonsín (Buenos Aires).
- 30. aprill 1987 Saksamaa FV president Richard von Weizsäcker.
- 4. mai 1987 Saksamaa liidukantsler Helmut Kohl.
- 6. juuni 1987 USA president Ronald Reagan.
- 8. juuni 1987 Poola riigipea Wojciech Jaruzelski (Varssavi).
- 25. juuni 1987 Austria president Kurt Waldheim.
- 10. september 1987 USA president Ronald Reagan.
- 11. detsember 1987 Argentina president Raúl Alfonsín.
1988
- 7. mai 1988 Uruguay president Julio María Sanguinetti (Montevideo).
- 9. mai 1988 Boliivia president Víctor Paz Estenssoro.
- 14. mai 1988 Peruu president Alan García Pérez (Lima).
- 16. mai 1988 Paraguay president Alfredo Stroessner (Asunción).
- 14. juuni 1988 XIV dalai-laama.
- 23. juuni 1988 Austria president Kurt Waldheim (Viin).
- 10. september 1988 Zimbabwe president Robert Mugabe (Harare).
- 13. september 1988 Botswana president Quett Masire (Gaborone).
- 15. september 1988 Lesotho kuningas Moshoeshoe II (Maseru).
- 16. september 1988 Svaasimaa kuningas Mswati III (Mbabane).
- 16. september 1988 Mosambiigi president Joaquim Chissano (Maputo).
- 9. oktoober 1988 Prantsusmaa president François Mitterrand (Strasbourg).
1989
- 21. aprill 1989 Iirimaa president Patrick Hillery.
- 28. aprill 1989 Madagaskari president Didier Ratsiraka (Antananarivo).
- 2. mai 1989 Sambia president Kenneth Kaunda (Lusaka).
- 4. mai 1989 Malawi president Hastings Kamuzu Banda (Blantyre).
- 27. mai 1989 USA president George H. W. Bush.
- 1. juuni 1989 Norra peaminister Gro Harlem Brundtland (Oslo).
- 3. juuni 1989 Islandi peaminister Steingrímur Hermannsson (Reykjavik).
- 4. juuni 1989 Soome president Mauno Koivisto (Helsingi).
- 6. juuni 1989 Taani peaminister Poul Schlüter (Kopenhaagen).
- 9. juuni 1989 Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf (Stockholm).
- 7. oktoober 1989 Lõuna-Korea president Roh Tae-woo (Sŏul).
- 9. oktoober 1989 Indoneesia president Suharto (Jakarta).
- 14. oktoober 1989 Mauritiuse peaminister Anerood Jugnauth (Plaisance).
- 1. detsember 1989 NLKP KK peasekretär Mihhail Gorbatšov
- 18. detsember 1989 Malta president Ċensu Tabone.
1990
- 25. jaanuar 1990 Roheneemesaarte president Aristides Maria Pereira (Sal).
- 27. jaanuar 1990 Guinea-Bissau president João Bernardo Vieira (Bissau).
- 28. jaanuar 1990 Mali president Moussa Traoré (Bamako).
- 29. jaanuar 1990 Burkina Faso president Blaise Compaoré (Ouagadougou).
- 30. jaanuar 1990 Tšaadi president Hissène Habré (N'Djamena).
- 21. aprill 1990 Tšehhoslovakkia president Václav Havel (Praha).
- 27. aprill 1990 Portugali president Mário Soares.
- 6. mai 1990 Mehhiko president Carlos Salinas de Gortari.
- 25. mai 1990 Malta president Ċensu Tabone (Valletta).
- 1. juuni 1990 XIV dalai-laama.
- 1. september 1990 Tansaania president Ali Hassan Mwinyi (Dar es Salaam).
- 5. september 1990 Burundi president Pierre Buyoya (Bujumbura).
- 7. september 1990 Rwanda president Juvénal Habyarimana (Kigali).
- 10. september 1990 Elevandiluuranniku president Félix Houphouët-Boigny (Yamoussoukro).
- 19. oktoober 1990 Argentina president Carlos Menem.
1991
- 5. veebruar 1991 Poola president Lech Wałęsa.
- 22. aprill 1991 Tšiili president Patricio Aylwin.
- 3. mai 1991 Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf.
- 10. mai 1991 Portugali president Mário Soares (Lissabon).
- 1. juuni 1991 Poola president Lech Wałęsa (Koszalin).
- 10. juuli 1991 Mehhiko president Carlos Salinas de Gortari.
- 16. august 1991 Ungari president Árpád Göncz (Budapest).
- 14. oktoober 1991 Brasiilia president Fernando Collor de Mello (Brasília).
- 22. november 1991 Boliiva president Jaime Paz Zamora.
- 23. november 1991 ÜRO peasekretär Javier Pérez de Cuéllar.
1992
- 19. veebruar 1992 Senegali president Abdou Diouf (Dakar).
- 23. veebruar 1992 Gambia president Dawda Jawara (Banjul).
- 24. veebruar 1992 Guinea president Lansana Conté (Conakry).
- 4. juuni 1992 Angola president José Eduardo dos Santos (Luanda).
- 6. juuni 1992 São Tomé and Príncipe president Manuel Pinto da Costa (São Tomé).
- 10. oktoober 1992 Dominikaani Vabariigi president Joaquín Balaguer (Santo Domingo).
- 27. november 1992 Itaalia president Oscar Luigi Scalfaro.
1993
- 3. veebruar 1993 Benini president Nicéphore Dieudonné Soglo (Cotonou).
- 5. veebruar 1993 Uganda president Yoweri Museveni (Entebbe).
- 10. veebruar 1993 Sudaani president ‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr (Hartum).
- 19. veebruar 1993 Sloveenia president Milan Kučan.
- 25. aprill 1993 Albaania president Sali Berisha (Tirana).
- 26. aprill 1993 Liibanoni president Elias Hrawi.
- 7. juuni 1993 Slovakkia president Michal Kováč.
- 12. juuni 1993 Hispaania kuningas Juan Carlos I (Sevilla).
- 9. august 1993 Jamaica peaminister Percival Noel James Patterson (Kingston).
- 11. august 1993 Mehhiko president Carlos Salinas de Gortari (Mérida).
- 12. august 1993 USA president Bill Clinton (Denver).
- 4. september 1993 Leedu president Algirdas Brazauskas (Vilnius).
- 8. september 1993 Läti president Guntis Ulmanis (Riia).
- 10. september 1993 Eesti president Lennart Meri ja Eesti peaminister Mart Laar (Tallinn).
- 16. detsember 1993 Argentina president Carlos Menem.
1994
- 3. märts 1994 Saksamaa president Richard von Weizsäcker.
- 17. märts 1994 Iisraeli peaminister Yitzhak Rabin.
- 2. juuni 1994 USA president Bill Clinton.
- 17. juuni 1994 XIV dalai-laama.
- 8. september 1994 Bosnia president Alija Izetbegović.
- 10. september 1994 Horvaatia president Franjo Tuđman (Zagreb).
- 15. september 1994 Eesti president Lennart Meri.
- 25. november 1994 Austria president Thomas Klestil.
- 2. detsember 1994 Leedu president Algirdas Brazauskas.
1995
- 12. jaanuar 1995 Filipiinide president Fidel Valdez Ramos (Manila).
- 16. jaanuar 1995 Paapua Uus-Guinea kindralkuberner Wiwa Korowi ja peaminister Julius Chan (Port Moresby).
- 18. jaanuar 1995 Austraalia kindralkuberner William George Hayden ja Austraalia peaminister Paul Keating (Sydney).
- 20. jaanuar 1995 Sri Lanka president Chandrika Kumaratunga ja Sri Lanka peaminister Sirimavo Bandaranaike (Colombo).
- 4. veebruar 1995 Malta president Ugo Mifsud Bonnici.
- 17. veebruar 1995 Paraguay president Juan Carlos Wasmosy.
- 20. mai 1995 Tšehhi president Václav Havel (Praha).
- 22. mai 1995 Tšehhi peaminister Václav Klaus (Ostrava).
- 26. mai 1995 Jugoslaavia president Zoran Lilić.
- 3. juuni 1995 Belgia kuningas Albert II (Brüssel).
- 30. juuni 1995 Slovakkia peaminister Vladimír Mečiar (Bratislava).
- 14. september 1995 Kameruni president Paul Biya (Yaoundé).
- 16. september 1995 Lõuna-Aafrika Vabariigi president Nelson Mandela (Johannesburg).
- 18. september 1995 Keenia president Daniel arap Moi (Nairobi).
- 4. oktoober 1995 USA president Bill Clinton (Newark).
1996
- 1. veebruar 1996 Mehhiko president Ernesto Zedillo.
- 5. veebruar 1996 Guatemala president Álvaro Arzú (Guatemala).
- 7. veebruar 1996 Nicaragua president Violeta Chamorro (Managua).
- 8. veebruar 1996 El Salvadori president Armando Calderón Sol (San Salvador).
- 9. veebruar 1996 Venezuela president Rafael Caldera.
- 14. aprill 1996 Tuneesia president Zain al-‘Ābidīn bin ‘Alī (Tunis).
- 17. mai 1996 Sloveenia president Milan Kučan (Ljubljana).
- 20. mai 1996 XIV dalai-laama.
- 25. mai 1996 Uruguay president Julio Sanguinetti.
- 21. juuni 1996 Saksamaa president Roman Herzog (Lippstadt).
- 4. juuli 1996 Itaalia peaminister Romano Prodi.
- 6. september 1996 Ungari president Árpád Göncz (Budapest).
- 19. september 1996 Prantsusmaa president Jacques Chirac (Tours).
- 19. november 1996 Kuuba president Fidel Castro.
- 19. detsember 1996 Palestiina liider Yāsir ‘Arafāt.
1997
- 3. veebruar 1997 Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu.
- 14. veebruar 1997 Brasiilia president Fernando Henrique Cardoso.
- 13. aprill 1997 Bosnia president Alija Izetbegović.
- 25. aprill 1997 Tšehhi president Václav Havel (Praha).
- 10. mai 1997 Liibanoni president Elias Hrawi (Beirut).
- 31. mai 1997 Poola president Aleksander Kwaśniewski (Wrocław).
- 21. august 1997 Prantsusmaa president Jacques Chirac (Pariis).
- 2. oktoober 1997 Brasiilia president Fernando Henrique Cardoso (Rio de Janeiro).
1998
- 22. jaanuar 1998 Kuuba president Fidel Castro (Havanna).
- 21. märts 1998 Nigeeria riigipea Sani Abacha.
- 19. juuni 1998 Austria president Thomas Klestil (Salzburg).
- 20. september 1998 Itaalia president Oscar Luigi Scalfaro.
- 2. oktoober 1998 Horvaatia president Franjo Tuđman (Zagreb).
1999
- 22. jaanuar 1999 Mehhiko president Ernesto Zedillo (Mexico).
- 26. jaanuar 1999 USA president Bill Clinton (St. Louis).
- 27. aprill 1999 ÜRO peasekretär Kofi Annan.
- 7. mai 1999 Rumeenia president Emil Constantinescu (Bukarest).
- 5. juuni 1999 Poola president Aleksander Kwaśniewski (Gdańsk).
- 19. oktoober 1999 Itaalia president Carlo Azeglio Ciampi.
- 28. oktoober 1999 XIV dalai-laama.
- 8. november 1999 Gruusia president Eduard Ševardnadze (Thbilisi).
2000
- 24. veebruar 2000 Egiptuse president Hosni Mubarak (Kairo).
- 4. märts 2000 Lõuna-Korea president Kim Dae-jung.
- 20. märts 2000 Jordaania kuningas ‘Abdullāh II (Amman).
- 21. märts 2000 Iisraeli president Ezer Weizmann ja Iisraeli peaminister Ehud Barak (Tel Aviv).
- 22. märts 2000 Palestiina liider Yāsir ‘Arafāt (Petlemm).
- 23. märts 2000 Iisraeli president Ezer Weizman (Tel Aviv).
- 12. mai 2000 Portugali president Jorge Sampaio ja Portugali peaminister António Guterres (Fatima).
- 5. juuni 2000 Venemaa president Vladimir Putin.
2001
- 5. aprill 2001 Argentina president Fernando de la Rúa.
- 4. mai 2001 Kreeka president Kostís Stefanópoulos (Ateena).
- 5. mai 2001 Süüria president Bashār al-Asad (Damaskus).
- 8. mai 2001 Malta president Guido de Marco (Gudja).
- 23. juuni 2001 Ukraina president Leonid Kutšma (Kiiev).
- 22. september 2001 Kasahstani president Nursultan Nazarbajev (Astana).
- 25. september 2001 Armeenia president Robert Khotšharjan (Jerevan).
2002
- 22. mai 2002 Aserbaidžaani president Heydər Əliyev (Bakuu).
- 23. mai 2002 Bulgaaria president Petar Stoyanov (Sofia).
- 25. mai 2002 Bulgaaria peaminister Simeon Sakskoburggotski.
- 23. juuli 2002 Kanada peaminister Jean Chrétien (Toronto).
- 29. juuli 2002 Guatemala president Alfonso Portillo (Guatemala).
- 30. juuli 2002 Mehhiko president Vicente Fox (Mexico).
- 17. august 2002 Poola president Aleksander Kwaśniewski ja Poola peaminister Leszek Miller (Kraków).
- 28. oktoober 2002 Slovakkia president Rudolf Schuster.
2003
- 27. märts 2003 Luksemburgi suurhertsog Henri.
- 7. aprill 2003 Argentina president Eduardo Duhalde.
- 4. mai 2003 Hispaania kuningas Juan Carlos I (Madrid).
- 5. juuli 2003 Horvaatia president Stjepan Mesić (Rijeka).
- 22. juuni 2003 Bosnia ja Hertsegoviina liidrid (Sarajevo).
- 11. september 2003 Slovakkia president Rudolf Schuster (Bratislava).
- 6. november 2003 Iirimaa president Mary McAleese.
- 25. november 2003 XIV dalai-laama.
- 27. november 2003 Bulgaaria president Georgi Pǎrvanov.
- 28. november 2003 Moldova president Vladimir Voronin.
2004
- 22. jaanuar 2004 Malta president Guido de Marco.
- 12. veebruar 2004 Palestiina peaminister Ahmed Ali Mohammed Qurei.
- 12. veebruar 2004 Colombia president Álvaro Uribe Vélez.
- 6. märts 2004 Saksamaa president Johannes Rau.
- 15. märts 2004 San Marino kaptenregendid Giovanni Lonfernini ja Valeria Ciavatta.
- 5. aprill 2004 Costa Rica president Abel Pacheco.
- 17. aprill 2004 Mosambiigi president Joaquim Chissano.
- 13. mai 2004 Senegali president Abdoulaye Wade.
- 15. mai 2004 Liibanoni president Émile Lahoud.
- 17. mai 2004 Hondurase president Ricardo Maduro.
- 18. mai 2004 Poola president Aleksander Kwaśniewski.
- 18. mai 2004 Portugali peaminister José Manuel Durão Barroso.
- 21. mai 2004 Uus-Meremaa peaminister Helen Clark.
- 24. mai 2004 Makedoonia president Branko Crvenkovski.
- 28. mai 2004 Sloveenia peaminister Anton Rop.
- 4. juuni 2004 USA president George W. Bush.
- 5. juuni 2004 Šveitsi president Max Binder (Bern).
- 21. juuni 2004 Hispaania peaminister José Luis Rodríguez Zapatero.
- 25. juuni 2004 Malta president Edward Fenech Adami.
- 14. august 2004 Prantsusmaa president Jacques Chirac (Lourdes).
- 30. september 2004 Pakistani president Pervez Musharraf.
- 30. september 2004 Rumeenia president Ion Iliescu.
- 18. oktoober 2004 Paraguay president Nicanor Duarte Frutos.
- 30. oktoober 2004 Poola peaminister Marek Belka.
- 30. oktoober 2004 Küprose president Tássos Papadópoulos.
- 4. november 2004 Iraagi peaminister Iyād ‘Allāwī.
- 12. november 2004 Portugali president Jorge Sampaio.
- 26. november 2004 Jeemeni president ‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ.
- 2. detsember 2004 Ekvatoriaal-Guinea president Teodoro Obiang Nguema Mbasogo.
- 18. detsember 2004 Ungari peaminister Ferenc Gyurcsány.
2005
Välislingid
muuda- Johannes Paulus II jutlused. (inglise keeles)
- Johannes Paulus II kõned. (inglise keeles)