Itaalia president
Itaalia Vabariigi president (itaalia keeles Presidente della Repubblica Italiana) on Itaalia riigipea, kes esindab rahvuslikku ühtsust ning tagab riigi poliitika vastavuse Itaalia põhiseadusele. Presidendi vanuse alampiir on 50 aastat ja ametiaja kestus 7 aastat.[1]
Esimese Itaalia vabariigi (1802–1805) president oli Napoleone Bonaparte, kes seejärel sai Itaalia kuningaks.
Praeguse Itaalia Vabariigi esimene president astus ametisse 1948. aasta 1. jaanuaril. 2015. aasta 3. veebruaril astus ametisse 12. president.
Giorgio Napolitano oli esimene teiseks järjestikuseks ametiajaks valitud president, mistõttu temast sai ka kõige kauem (9 aastat) ametis olnud president. Samuti on ta seni ainus president, kelle on valinud ametisse parlamendi sama koosseis.[2]
Itaalia presidentide loendRedigeeri
| Jrk | Pilt | Nimi (eluaastad) |
Voore | Hääli | Ametiaeg | Partei[3] | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| algus | lõpp | ||||||
| 1 | 
|
Enrico De Nicola (1877–1959) |
1 | 93,9% (405/431)[2] |
1. jaanuar 1948[4] | 12. mai 1948 | Partito Liberale Italiano |
| 2 | 
|
Luigi Einaudi (1874–1961) |
4 | 57,6% (518/900)[2] |
12. mai 1948 | 11. mai 1955 | Partito Liberale Italiano |
| 3 | 
|
Giovanni Gronchi (1887–1978) |
4 | 78,1% (658/843)[2] |
11. mai 1955 | 11. mai 1962 | Democrazia Cristiana |
| 4 | 
|
Antonio Segni (1891–1972) |
9 | 51,9% (443/854)[2] |
11. mai 1962 | 6. detsember 1964[5] | Democrazia Cristiana |
| 5 | 
|
Giuseppe Saragat (1898–1988) |
21 | 67,1% (646/963)[2] |
29. detsember 1964 | 29. detsember 1971 | Partito Socialista Democratico Italiano |
| 6 | 
|
Giovanni Leone (1908–2001) |
23 | 51,4% (518/1008)[2] |
29. detsember 1971 | 15. juuni 1978[5] | Democrazia Cristiana |
| 7 | 
|
Sandro Pertini (1896–1990) |
16 | 82,3% (832/1011)[2] |
9. juuli 1978 | 29. juuni1985[6] | Partito Socialista Italiano |
| 8 | 
|
Francesco Cossiga (1928–2010) |
1 | 74,3% (752/1011)[2] |
3. juuli 1985 | 28. aprill 1992[5] | Democrazia Cristiana |
| 9 | 
|
Oscar Luigi Scalfaro (1918–2012) |
16 | 66,5% (672/1011)[2] |
28. mai 1992 | 15. mai 1999[6] | Democrazia Cristiana |
| 10 | 
|
Carlo Azeglio Ciampi (1920–2016) |
1 | 70,0% (707/1010)[2] |
18. mai 1999 | 15. mai 2006[6] | sõltumatu |
| 11 | 
|
Giorgio Napolitano (1925–) |
4 | 53,8% (543/1009)[2] |
15. mai 2006 | 22. aprill 2013[7] | Democratici di Sinistra |
| 6 | 73,2% (738/1007)[2] |
22. aprill 2013 | 14. jaanuar 2015[5] | sõltumatu | |||
| 12 | 
|
Sergio Mattarella (1941–) |
4 | 65,9% (665/1009)[8] |
3. veebruar 2015 | ametis | sõltumatu |
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ "The Italian Constitution" [Itaalia põhiseadus, §7] (pdf) (inglise). The official website of the Presidency of the Italian Republic. Lk 10.
- ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 Ettore Maria Colombo. "Elezioni presidenziali. Statistiche, numeri, date e peculiarità di 11 presidenti della Repubblica" [Presidendivalimised. Statistika, arvud, kuupäevad ja erisused Itaalia Vabariigi üheteistkümne presidendi kohta]. quotidiano.net (itaalia). Vaadatud 04.12.2016.
- ↑ Märkus: presidendid ei ole tavapäraselt kuulunud ametiajal ühtegi poliitilisse parteisse. Tabelis esitatud parteiline kuuluvus näitab kuuluvust enne presidendiametisse astumist.
- ↑ Oli eelnevalt ajutine riigipea (1. juuli 1946 – 31. detsember 1947).
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Astus tagasi ennetähtaegselt.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Astus tagasi mõni päev enne volituste lõppemist, et kiirendada juba valitud järeltulija ametisseastumist.
- ↑ Astus ennetähtaegselt tagasi, et kiirendada oma valimist teiseks ametiajaks. Vt "Il Presidente Napolitano ha sottoscritto l'atto di dimissioni nell'imminenza del giuramento dinanzi alle Camere" (itaalia). Presidenza della Repubblica. 22. aprill 2013.
- ↑ "Mattarella eletto al Quirinale con 665 voti. "Pensiero a difficoltà e speranze dei cittadini"" (itaalia). Repubblica. 31. jaanuar 2015. Vaadatud 31. jaanuaril 2015.
