Guntis Ulmanis
Guntis Ulmanis (sündinud 13. septembril 1939 Riias) on Läti poliitik, ta oli Läti Vabariigi president aastatel 1993–1999.
| Guntis Ulmanis | |
|---|---|
 | |
| Läti president | |
|
Ametiaeg 7. juuli 1993 – 7. juuli 1999 | |
| Eelnev | Anatolijs Gorbunovs (kohusetäitja) |
| Järgnev | Vaira Vīķe-Freiberga |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
13. september 1939 Riia, Läti |
| Abikaasa | Aina Ulmane |
| Alma mater | Läti Riiklik Ülikool |
| Autogramm |
 |
Kārlis Ulmanis, kes oli Läti president 1930. aastatel, oli Guntis Ulmanise vanaonu.
Ulmanis veetis lapsepõlve Siberis Krasnojarski krais, kuhu tema vanemad olid küüditatud. 1946. aastal lubati perel Lätisse tagasi tulla. Perekonnal keelati Riias elada ja sellepärast asusid nad Kuldīgasse. 1949. aastal küüditati kogu nende suguvõsa uuesti, aga Guntis Ulmanis pääses sellest, sest tema ema oli vahepeal uuesti abiellunud ning võtnud endale ja oma pojale uue perekonnanime Rumpītis. Seejärel kolis perekond Jūrmalasse. Pärast keskkooli lõpetamist astus Rumpītis Läti Riikliku Ülikooli majandusteaduskonda, mille lõpetas 1963. aastal. Seejärel võeti ta ajateenistusse Nõukogude armees, millest vabanes 1965. aastal.
1965. aastal astus Rumpītis NLKP-sse. Ta hakkas töötama ehituses raamatupidajana. Hiljem edutati ta tööle Riia Trammi- ja Trollibussivalitsusse. Seejärel sai ta Riia linna täitevkomitee plaaniosakonna aseesimeheks. Kuid 1971. aastal avastati tema sugulus Kārlis Ulmanisega ja ta vallandati. Siis töötas ta Riia kommunaalsüsteemis madalamatel kohtadel. Ta töötas ka Riia Polütehnilises Instituudis ehituse majanduse ja Läti Riiklikus Ülikoolis majanduse planeerimise õppejõuna.
Pärast seda, kui Läti iseseisvuma hakkas, astus Rumpītis 1989. aastal NLKP-st välja ja võttis oma õige perekonnanime Ulmanis tagasi. 1992. aastal määrati ta Läti Panga nõukogu liikmeks.
1992. aastal astus Ulmanis Läti Talurahvaliitu. 1993. aastal valiti ta parlamenti ja samal aastal Läti presidendiks: üldjärjestuses viiendaks, aga pärast taasiseseisvumist esimeseks. Sealjuures saavutas ta presidendivalimiste avavoorus kolmanda koha Gunārs Meierovicsi ja Aivars Jerumanise järel, aga pääses teise ringi, kui Meierovics loobus, ning võitis teise ringi.
1996. aastal valiti ta presidendiks teiseks ametiajaks. Ta valiti esimeses ringis, edestades seimi eesistujat Ilga Kreituset, Imants Liepat ja Läti Kommunistliku Partei esimeest Alfrēds Rubiksit, kes parajasti vanglakaristust kandis.
2010. aastast on ta taas parlamendi liige.