Läti Kommunistlik Partei
Läti Kommunistlik Partei (ka Lätimaa Kommunistlik Partei, lühend LKP; läti keeles Latvijas Komunistiskā partija) oli 1919–1991 Lätis ja Läti NSVs tegutsenud kommunistlik partei. 1940–1990 oli see Läti NSV võimupartei ja ühtlasi ainus legaalne partei selles liiduvabariigis. Pärast Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee ebaõnnestunud putši 23. augustil 1991 keelustas Läti Ülemnõukogu LKP tegevuse.
Läti Kommunistlik Partei (LKP) | |
---|---|
Latvijas Komunistiskā partija | |
Asutamine | 1919 - keelustatud 1991 |
Peakorter | Läti NSV, Riia |
Ideoloogia | marksism-leninism, kommunism |
Koalitsioon | Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Komsomol |
LKP häälekandja oli Cīņa ('Võitlus').
1. jaanuaril 1989 oli Läti Kommunistliku Partei liikmetest lätlasi 39,7%, venelasi 43,1%, ukrainlasi 5,6%, valgevenelasi 5,6% ja teistest rahvustest inimesi 6,0%.[1]
LKP Keskkomitee I sekretärid
muuda- 1940–1959 Jānis Kalnbērziņš
- 1959–1966 Arvīds Pelše
- 1966–1984 Augusts Voss
- 1984–1988 Boriss Pugo
- 1988–1990 Jānis Vagris
- 1990–1991 Alfrēds Rubiks
Viited
muuda- ↑ The hidden and forbidden history of Latvia under Soviet and Nazi occupations, 1940-1991 : selected research of the Commission of the Historians of Latvia. Rīga, 2005, lk. 238