Portaal:Matemaatika

Pildid, videod ja helifailid CommonsisLaadi uut sisu

Esiletõstetud artikkel

Nullelemendiks nimetatakse algebras arvule 0 omadustelt sarnast elementi, kusjuures täpne tähendus oleneb kontekstist.

Nullelementi defineeritakse tavaliselt kui elementi, mis sarnaneb arvuga 0 selle poolest, et temaga liitmisel (või tehe, mis on liitmise üldistus) saadakse (olenemata liidetavate järjekorrast) summaks teine liidetav, või selle poolest, et temaga korrutamisel (või tehte puhul, mis on korrutamise üldistus) saadakse (olenemata tegurite järjekorrast) korrutiseks tema ise, või mõlema omaduse poolest. Kui nullelemendil on esimene omadus, nimetatakse teda aditiivseks nullelemendiks; kui tal on teine omadus, nimetatakse teda multiplikatiivseks nullelemendiks. Arv 0 on tavalise arvude (täisarvude, ratsionaalarvude, reaalarvude, kompleksarvude) liitmise ja korrutamise suhtes aditiivne ja multiplikatiivne nullelement. Loe edasi ...

Esiletõstetud pilt

Mandelbroti fraktal
Mandelbroti fraktal

See pilt kujutab osa Benoît Mandelbrot järgi nimetatud Mandelbroti fraktali visualiseeringust.

Mandelbroti fraktaal on hulk punktidest, mis moodustavad keeruka tasapinna; äärejoone, mis moodustab murru. Fraktali iga uus suurendusaste toob esile hulgaliselt uusi koopiaid varemnähtud kujutisest.

Matemaatika teemad

AlgebraAbstraktne algebraAlgebra põhiteoreemAlgebraline funktsioonAlgebraline geomeetriaAlgebraline topoloogiaAlgebraline võrrandDeterminantTambovi konstantLineaaralgebraLineaarvõrrandLineaarvõrrandisüsteemMaatriksTransponeeritud maatriksArvuteooriaAhelmurdude teooriaElementaarne arvuteooriaEuleri teoreemFibonacci arvudFermat' väike teoreemHiina jäägiteoreemMersenne'i arvudGeomeetria – ... – HulgateooriaAksiomaatiline hulgateooriaCantori diagonaaltõestusHabemeajaja paradoksN-korteežOsaline järjestusRusselli paradoksTäielik järjestusVenni diagrammÜhendHulkAlamhulkHulkliigeHägus hulkMultihulkTihe hulkTühi hulkÜlemhulkKrüptograafiaDešifreerimineDigitaalallkiriEnigmaKrüptograafiaKrüptoloogiaŠifreerimineMatemaatiline analüüs – ... – Trigonomeetria – ... – Tõenäosusteooria – ...

Matemaatikuid

Niels Henrik AbelApollonios PergestArchimedesThomas BayesDaniel BernoulliJános BolyaiGeorge BooleGeorg CantorAugustin Louis CauchyNicolaus CusanusRené DescartesGérard DesarguesEratosthenesEukleidesLeonhard EulerPierre de FermatScipione del FerroLeonardo FibonacciGottlob FregeÉvariste GaloisCarl Friedrich GaussKurt GödelHeronDavid HilbertHippokrates ChioseltChristiaan HuygensHypatiaJohannes KeplerGottfried Wilhelm LeibnizBenoît MandelbrotSolomon MarcusAndrei MarkovTõnu MölsJohn NapierJohn Forbes NashIsaac NewtonEmmy NoetherBlaise PascalGrigori PerelmanHenri PoincaréPythagorasSrinivasa RamanujanRegiomontanusBernhard RiemannTarmo SoomereSimon StevinKarl ZsigmondyJohn-Tagore TevetThalesTheaitetosAlan TuringFrançois VièteNorbert WienerAndrew Wiles

Vaata ka: Matemaatikute loend

Matemaatilisi mõisteid

aarsusabakusAbeli automaatAbeli rühmabsoluutväärtusabstsissaksioomalamhulkalgoritmalgteguralusapoteemaritmeetiline operatsioonarvarvelaudarvujadaastendamineavaldisBayesi valembinaarne algebraline tehebinoombiruutvõrrandBoole'i algebraCantori diagonaaltõestusdeterminantdiferentsiaaldiferentsiaalvõrranddiofantiline võrranddiskreetne matemaatikadispersioondistributiivsuseksponentvõrrandelementaarsündmuste süsteemEukleidese teoreemevolventfaktoriaalFibonacci jadaFourier' teisendusfunktsiooni üldavaldisgraafikgraafiteooriahaarHeroni valemhulkhüperboolidempotentsusimaginaarühikintegriteetkonditeratsioonimeetodjagatisjuhuslik sündmusjuuriminekolmnurkkommutatiivsuskompleksarvudkongruentsuskonstantkontsentrilised objektidkoonuskoordinaatteljedkoosinusteoreemkorrutamisreegelkuldlõigeLagrange'i keskväärtusteoreemliblikaefektliitmisreegellineaarvõrrandlõplik jadalõpmatusmaatriksMarkovi ahelmediaanMersenne'i arvudmonoidmuutujamääramata integraalNewtoni binoomvalemnullitegurnurkordinaatosaline järjestusparaboolpiipindalapolüeederpolünoompositsiooniline arvusüsteempotentseerimineprimitiivne algtegurpromillpunktpöördkehaPythagorase teoreemraadiusradiaanratsionaalarvudringringi kvadratuurrombromboidRusselli paradoksruumalaruutruutjuurruutmaatriksruutvõrrandisüsteemrühmoidsekundsidus graafsinusoidskalaarstandardhälvestatistikastohhastiline planeeriminesuurim ühistegursuanpansuurringjoonsõelateooriaZsigmondy teoreemtangenstasandteheteoreemternaarne teheThalese teoreemtippnurgadtrapetsoidtuletistõenäosusteooriatäielik järjestusunaarne teheuniversaalalgebravariatsioonikordajavektorVenni diagrammvõrrandühe muutuja polünoomühikelementühisosaümbrus

Vaata ka: Matemaatika mõisteid

portaalist

Matemaatika (kreekakeelsest sõnast mathēma 'õpitu, teadus') on teadusharu, mis uurib mitmesuguseid hulkiarvuhulki, punktihulki ehk kujundeid, funktsioonihulki jms. Peatähelepanu ei osutata seejuures hulkade sisulisele tähendusele, vaid nende elementide seostele ja omadustele.

Matemaatika eripära teiste teadustega võrreldes on, et matemaatikas ei saa pidada ühtki väidet (peale aksioomide ja definitsioonide) tõeseks, kui seda pole loogiliselt järeldatud varem teada olnud väiteist. Loogiline järeldamine on uute matemaatiliste tõdede saamise vahend.

Matemaatika on tekkinud eluliste vajaduste, näiteks aja- ja maamõõtmise, ehituse jms. nõudel. Nüüdisajal rakendatakse matemaatikat kõigil inimtegevuse aladel.

Kategooriad

Kuidas saad aidata?