Astendamiseks nimetatakse matemaatilist tehet kahe arvuga: arvu nimetatakse astendajaks ehk eksponendiks ning arvu astendatavaks ehk astme aluseks. Kui on naturaalarv, siis tähendab astendamine võrdse teguri korrutamist:[1]

Astendamise pöördtehted on juurimine ja logaritmimine.

Astme mõiste

muuda

Astmeks nimetatakse

  • ühest suurema naturaalarvu   korral korrutist, milles on   võrdset tegurit  :  
  • negatiivse astendaja korral  , kui   ≠ 0
  •  
  •  , kui  
  • ratsionaalarvulise astendaja korral  ,   > 0
  • irratsionaalarvulise astendaja korral  , kus   on suvaline ratsionaalarvude jada, mille piirväärtuseks on irratsionaalarv  .

Astme omadusi

muuda
  • Kui  , siis iga reaalarvulise astendaja   korral ka  
  •  
  •  
  • Iga   korral  
  1.  

Tehted astmetega

muuda
  1. Võrdsete alustega astmete korrutamisel astendajad liituvad  
  2. Võrdsete astendajatega astmete korrutamisel astendatavad korrutatakse  
  3. Võrdsete alustega astmete jagamisel astendajad lahutatakse  
  4. Võrdsete astendajatega astmete jagamisel astendatavad jagatakse  
  5. Astme astendamisel astendajad korrutatakse  

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Kaasik, Ü. (2002). Matemaatikaleksikon. Tartu.