Ruutmaatriks on maatriks , millel on võrdne arv ridu ja veerge .
n ×n -ruutmaatriksi ridade (või veergude) arvu n nimetatakse selle maatriksi järguks ja kõneldakse n -ndat järku ruutmaatriksist. Sellise maatriksi üldkuju on
A
=
(
a
11
a
12
…
a
1
n
a
21
a
22
…
a
2
n
…
…
…
…
a
n
1
a
n
1
…
a
n
n
)
.
{\displaystyle A={\begin{pmatrix}a_{11}&a_{12}&\ldots &a_{1n}\\a_{21}&a_{22}&\ldots &a_{2n}\\\ldots &\ldots &\ldots &\ldots \\a_{n1}&a_{n1}&\ldots &a_{nn}\\\end{pmatrix}}.}
Öeldakse, et elemendid
a
11
,
a
22
,
…
,
a
n
n
{\displaystyle \,a_{11},a_{22},\ldots ,a_{nn}}
moodustavad maatriksi A peadiagonaali ning elemendid
a
1
n
,
a
2
,
n
−
1
,
…
,
a
n
1
{\displaystyle \,a_{1n},a_{2,n-1},\ldots ,a_{n1}}
selle kõrvaldiagonaali .
Ruutmaatriksite jaoks saab defineerida determinandi ja jälje .
Maatriks
A
=
(
3
0
−
2
6
6
6
−
7
4
−
1
)
{\displaystyle A={\begin{pmatrix}3&0&-2\\6&6&6\\-7&4&-1\end{pmatrix}}}
on kolmandat järku ruutmaatriks.
Ruutmaatriksite tüüpe
muuda