Tarmo Soomere
Tarmo Soomere (sündinud 11. oktoobril 1957 Kohilas) on eesti mereteadlane ja matemaatik.[1] Ta on Eesti Teaduste Akadeemia president, Tallinna Tehnikaülikooli küberneetika instituudi täisprofessor tenuuris ja Klaipėda Ülikoolis külalisprofessor.[2]
| Tarmo Soomere | |
|---|---|
 Teaduskommunikatsiooni konverentsil (2016) | |
| Sündinud |
11. oktoober 1957 Kohila |
| Haridus |
füüsika-matemaatikakandidaat (1984) matemaatikadoktor (1992) |
| Alma mater | Moskva Riiklik Ülikool |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusala(d) | mereteadlane, matemaatik |
| Töökohad | Eesti Teaduste Akadeemia president |
| Doktoritöö | Kinetic theory of Rossby waves |
| Tunnustus |
 |
Tema juhitav teadusgrupp on tegelenud näiteks kiirlaevade lainete, solitonide interaktsiooni ja Läänemere lainetuse uurimisega.[3] Laiem avalik tuntus saabus, kui ta teavitas üldsust 2005. aasta jaanuaritormi võimalikkusest.[4]
Ta on pälvinud Valgetähe III klassi teenetemärgi ja Tallinna vapimärgi. Teda on valitud pressisõbraks, teadusajakirjanduse sõbraks ja Postimehe aasta inimeseks.[2]
EluluguRedigeeri
Tarmo Soomere elas nooruses Kohilas. Ta läks kooli 6-aastasena, jättis seal koolikiusmisest pääsemiseks 7. klassi vahele ja lõpetas 1974. aastal 16-aastasena, 2 aastat eakaaslastest varem Kohila Keskkooli.[5][6] Ta paistis silma matemaatikas. Kaheksandas klassis (1971. aastal) sai ta vabariiklikul matemaatikaolümpiaadil kolmanda koha, kümnendas klassis (1973. aastal) esikoha ja abituriendina (1974. aastal) teise koha.[5][7] Keskkooli lõpetamise ajaks oli Soomere Eesti koolinoorte meister orienteerumises ja võitnud üleliidulised võistlused topograafilises kaardistamises.[viide?]
Aastatel 1974–1977 õppis Tarmo Soomere Tartu Riikliku Ülikooli matemaatikateaduskonnas matemaatikat. Sealt läks ta 1977. aastal üle Moskva Riikliku Ülikooli mehaanika-matemaatikateaduskonda.[2] Ta spetsialiseerus diferentsiaalvõrranditele.[viide?] Pärast ülikooli lõpetamist 1980. aastal jätkas ta 1983. aastani õpinguid Moskvas Širšovi-nimelise okeanoloogia instituudi aspirantuuris okeanoloogia erialal. Ta kaitses seal 1984. aastal füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi[2] ja asus 1983. aastal tööle mereuurijana Tallinnas.[viide?] Aastal 1992 kaitses ta Tartu Ülikoolis matemaatikadoktori kraadi. Doktoritöö pealkiri on "Kinetic theory of Rossby waves" ("Rossby lainete kineetiline teooria").[2]
Ülikooliõpingute ja aspirantuuri ajal tegi Soomere Tallinna Püha Vaimu kirikus iganädalast heliplaaditundi ning mängis ka teistes Eesti kirikutes plaadi- ja lindimuusikat, tõi Moskvast ladina tähtedega kirjutusmasinaid, tõlkis ja levitas omakirjastuslikult teoloogilisi ja muid kirjutisi ning tegi muud kirikutööd. Moskvasse õppima saatmine oli ühtlasi võimalus funktsionääride silmis soovimatust üliõpilasest vabaneda.[viide?]
Tarmo Soomere teaduslik huvi on enamasti koondunud tuule- ja laevalainete mõõtmisele ja modelleerimisele. Oma töös pöörab ta erilist tähelepanu lainetuse dünaamikale rannikutehnikas ja -protsessides ning meremeteoroloogiale. Laiemale avalikkusele on ta tuntud oma esseede, arvamuslugude ning avalike sõnavõttude kaudu, mis põhinevad tema teadustööl. Ta on teadvustanud merede ja rannikualade olukorda, tuulte ja tormide ning üleujutuste võimalikke tekke- ja toimumis- ning muutumisviise. Samuti on ta sügavuti käsitlenud erinevaid üldinimlikke ja -kultuurilisi ning sotsiaalseid teemasid, alustades teaduse ja ülikoolide ning teadusnõustamise rollist ja vastutusest ning lõpedades väärtuste, töö ja raha, vaimususe ja religiooni, infotehnoloogia ja tehisintellekti ning palju muuga – st teaduse, hariduse ja kultuuri sümbioosiga kõige laiemas mõttes. Viimastel aastatel on ta sõna võtnud koroonakriisi leevendamise ja kriisist väljumise strateegiate, energiajulgeoleku ja energeetika väljakutsete, metsade ja majanduse käekäigu, kliima- ja inimõiguste kriisi teemadel.[viide?]
12. detsembril 2007 valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks ja 2009. aastal Academia Europaea liikmeks.[1]
Aastal 2014 valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks.[8] Teine kandidaat oli Mart Ustav.[9] Tema inauguratsioon toimus 28. jaanuaril 2015.[viide?] 2019. aastal valiti ta tagasi teiseks ametiajaks.[10]
2021. aasta Eesti presidendivalimistel on Tarmo Soomere läbi käinud ühe võimaliku kandidaadina.[11][12][13]
TunnustusRedigeeri
- 1993 – Euroopa Geofüüsika Seltsi noore teadlase publikatsioonipreemia[2]
- 2002 – Eesti Vabariigi teaduspreemia (kollektiivi liikmena)[2]
- 2005 – Postimehe aasta inimene[14]
- 2007 – Balti Assamblee teaduspreemia[2]
- 2007 – Eesti Teaduste Akadeemia liige[2]
- 2009 – Euroopa Akadeemia liige[2]
- 2010 – James Cooki Ülikooli auprofessor[2]
- 2011 – Eesti teaduse populariseerimise auhind[2]
- 2013 – Baltimaade teaduste akadeemiate medal[2]
- 2013 – Eesti Vabariigi teaduspreemia[2]
- 2013 – Eesti Teadusajakirjanike Seltsi teadusajakirjanduse sõbra auhind Ökul[2]
- 2014 – Valgetähe III klassi teenetemärk[15]
- 2015 – Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku II järgu teeneterist[2]
- 2015 – Läti Teaduste Akadeemia välisliige[2]
- 2017 – Pressisõber[16][17]
- 2018 – Tallinna vapimärk[2]
- 2018 – Klaipėda Ülikooli audoktor[2]
- 2019 – Leedu Teaduste Akadeemia välisliige[2]
IsiklikkuRedigeeri
Tarmo Soomere isa oli lukksepp[1] ja ema raamatupidaja. Vanemad olid kristlased.[viide?]
Nooruses tegeles Tarmo Soomere kõrgel tasemel kabe mängimisega, oli Eesti noortemeister orienteerumises ning võitis üleliidulisel noortevõistlusel kuldmedali topograafilises kaardistamises (meeskonnas koos Lembit Tammaru ja Eerik Laanmetsaga). Hilisemas elus on ta tegelenud bridžiga, kus on tulnud Eesti meistriks segapaaride arvestuses.[3]
Ta oli aastatel 1981–1983 abielus Krista Poolakesega, neil lapsi ei olnud, abielu lahutati.[viide?]
Õpingute ajal Moskvas tutvus ta samal ajal Moskvas õppinud (ja hiljem teise kõrgharidusena Tartu Ülikoolist 1988. aastal prof Peeter Tulviste juhendamisel psühholoogi kutse omandanud) Sirje Elevandiga, suhtest sündis 10. septembril 1986 poeg Erich.[viide?]
RaamatudRedigeeri
- Berezovski, A., Soomere, T. (eds). Applied wave mathematics : selected topics in solids, fluids, and mathematical methods and complexity. II. Cham : Springer Nature, 2019. ISBN 9783030299507
- Engelbrecht, J., Soomere, T. (vast toim). Teadus ja ühiskond. Tallinn : Argo, 2018. ISBN 9789949920389
- Tarmo Soomere. Truudus Eestile. Artiklid, esseed ja laastud teaduse tähendusest. Kirjastus Argo: Tallinn, 2017. ISBN 978-9949607211
- Soomere, T., Pindsoo, K., Eelsalu, M. Veetasemete ekstreemumid ja korduvusperioodid Eesti rannikul. [Tallinn] : Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut, 2016.
- Soomere, T., Quak, E. (eds). Preventive methods for coastal protection : towards the use of ocean dynamics for pollution Control. Cham [etc.] : Springer, 2013. ISBN 9783319004396
- Soomere, T. (vast toim). Meri. Järved. Rannik. Tallinn : Eesti Teaduste Akadeemia, 2011. ISBN 9789949920327
- Quak, E., Soomere, T. (eds). Applied wave mathematics : selected topics in solids, fluids, and mathematical methods. Berlin : Springer-Verlag, 2009. ISBN 9783642425196
ViitedRedigeeri
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Tarmo Soomere, Eesti Entsüklopeedia
- ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 2,13 2,14 2,15 2,16 2,17 2,18 2,19 Tarmo Soomere CV, Eesti Teadusinfosüsteemi lehel
- ↑ 3,0 3,1 M. Maidla (2014). Lk 478
- ↑ M. Maidla (2014). Lk 473
- ↑ 5,0 5,1 AKADEEMILINE KESKUS: Akadeemik Tarmo Soomere oskab öelda, mis tuju ja kui suur jõud on merel näiteks homme. Kirjutas Margus Maidla. KesKus, 11. juuni 2010
- ↑ Tarmo Soomere: „Tõde on liiga keeruline“. Eesti Ekspress, 21. dets 2016
- ↑ Evi Mitt, Aita Raudsepp. Matemaatikaolümpiaadid Eesti NSV-s. 2. osa. Tallinn, kirjastus Valgus, 1985
- ↑ "Kronoloogia". Eesti Teaduste Akadeemia koduleht. Vaadatud 09.12.2017.
- ↑ Teaduste Akadeemia uueks presidendiks valiti Tarmo Soomere. ERR, 15. okt 2014
- ↑ Teaduste Akadeemia valis presidendiks tagasi Tarmo Soomere. ERR Novaator, 25. sept 2019
- ↑ Eesti presidendiks on valmis kandideerima akadeemik Tarmo Soomere. ERR, 18. märts 2021
- ↑ Jüri Ratas parteiliidritele: võiks kaaluda, et presidendiks saab Tarmo Soomere. Delfi, 30. juuli 2021
- ↑ "Ratas: Soomere ei pälvi erakondade toetust". ERR.ee, 6. august 2021. Vaadatud 7. augustil 2021.
- ↑ Postimehe aasta inimene on laineuurija Tarmo Soomere Postimees, 8. detsember 2005
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 18955
- ↑ "Pressisõber on Tarmo Soomere ja pressivaenlane Mihhail Korb". Eesti Ajalehtede Liidu koduleht. Vaadatud 09.12.2017.
- ↑ "Pressisõber on Tarmo Soomere ja pressivaenlane Mihhail Korb". Sirp, 06.12.2017. Vaadatud 09.12.2017.
KirjandusRedigeeri
- Margus Maidla. Teaduste akadeemia – Eesti kollektiivne aju : 75 aastat – 75 akadeemikut. Tallinn: Incorp Holding OÜ 2014. ISBN 9789949336623. Lk 473–479.
VälislingidRedigeeri
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tarmo Soomere |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Tarmo Soomere |
- Tarmo Soomere Eesti Teadusinfosüsteemis
- Tarmo Soomere Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel
- "Mees, kes uurib merelainete hingeelu" Postimees, 8. detsember 2005
- Mees nagu mitme tundmatuga võrrand, Rein Veskimäe intervjuu, Horisont, 2007, nr 2
- "Mereteadlane Soomere kutsuti James Cooki Ülikooli auprofessoriks" Postimees, 28. september 2010
- "Püramiidi tipus" Eesti Televisioon, 16. aprill 2011
- "Tarmo Soomere – kirglik teadlane ja madala valulävega kodanik" Sirje Keevallik, Sirp, 13. oktoober 2017
- "Eesti presidendiks on valmis kandideerima akadeemik Tarmo Soomere" ERR, 18. märts 2021
- Toomas Sildam: "Reportaaž Sakust: kuidas Raig, Opmann ja Sirendi Soomerest presidenti teevad" ERR, 17. juuni 2021
