Benoît Mandelbrot

Benoît Mandelbrot [benuaa mändelbroot] (20. november 1924 Varssavi – 14. oktoober 2010 Cambridge) oli juudi päritolu prantsuse-ameerika matemaatik, fraktali leiutaja.

Benoît Mandelbrot
Benoît Mandelbrot (2007)
Sünninimi	Benoît Mandelbrot
Sündinud	20. november 1924 Varssavi
Surnud	14. oktoober 2010
Tegevusala	matemaatik
Autasud	Wolf Prize (1993) Japan Prize (2003)

Mandelbrot sündis Poolas. Tema isa oli riidekaupmees ja ema oli hambaarst. Matemaatikaga tutvustasid teda ta onud, sealhulgas Szolem Mandelbrojt, kes oli matemaatikaprofessor Pariisis Collège de France'is.

1936 kolis pere Prantsusmaale, tunnetades Natsi-Saksamaalt lähtuvat ohtu juutidele. Algul elas pere Pariisis, kus Mandelbrot õppis Lycée Rolinis. Teise maailmasõja algul kolis pere Limousinis olevasse Tulle'i, mis jäi Vichy vabariigi maa-alale. Kuigi ümbruskonnas oli teada, et nad on juudid, ei andnud keegi nende peret üles ja nad pääsesid eluga.

1944 naasis perekond Pariisi. Benoît õppis Lyonis Lycée du Parcis ning 1945–47 École Polytechnique'is Gaston Julia ja Paul Lévy juures, seejärel 1947–49 California Tehnoloogiainstituudis, kus sai magistrikraadi aeronautikas. Siis tuli ta Prantsusmaale tagasi ja sai Pariisi Ülikoolist 1952 doktorikraadi matemaatikas.

Enamiku oma elust on ta elanud Prantsusmaal ja USA-s ning tal on mõlema riigi kodakondsus. 1958 asus ta tööle IBM-i, kuhu jäi 35 aastaks. Ta pälvis 1974 tiitli IBM Fellow. See on ettevõttesiseselt määratav kõrgeim autasu, mida teadlane, insener või programmeerija võib IBM-is pälvida. See määratakse igal aastal 1–9 inimesele.

Juurdepääsu tõttu võimsatele arvutitele oli Mandelbrot üks esimesi, kes kasutas arvutigraafikat fraktaalsete geomeetriliste kujundite loomiseks ja kuvamiseks. See viis ta Mandelbroti fraktali avastamiseni 1979. Selle abil sai ta näidata, kuidas lihtsate reeglite abil saab luua keerukaid kujundeid. Ühtlasi näitas ta, et asjad, mida tavaliselt nimetatakse karedateks, segasteks või kaootilisteks, näiteks pilved või kaldajoon, on sageli sisemise korrapäraga. Teaduse propageerija Arthur Clark nimetas Mandelbroti fraktalit kogu matemaatika ajaloo kõige hämmastavamaks avastuseks.

Oma karjääri lõpul oli Mandelbrot Yale'i ülikoolis matemaatika sterlingprofessor, mis on Yale'i ülikooli sisene kõrgeim akadeemiline kraad. Ta oli läbi aegade vanim isik, kes sterlingprofessoriks sai.

Tunnustus

Elu jooksul pälvis Mandelbrot hulgaliselt auhindu, mille seast tähtsaimad on Franklini medal (1986), Harvey auhind (1989), Wolfi füüsikaauhind (1993), Jaapani auhind (2003) ja Auleegioni orden. Ta on üle 15 ülikooli audoktor.

Mandelbroti fraktal

Pildijada Mandelbroti fraktali eri sügavusega vaadetest