Portaal:Filosoofia

Pildid, videod ja helifailid CommonsisLaadi uut sisu

Esiletõstetud artikkel

Docta ignorantia (sõna-sõnalt 'õpetatud teadmatus') on ratsionaalsuse teatud piiranguid ületav teadmine, eriti Jumala kohta. See on kirgastatud, tark, teadev mitteteadmine. Väljendit on tänapäeva keeltesse tõlgitud ka "teadvaks mitteteadmiseks", "teadmiseks mitteteadmisest", "mitteteadmise teaduseks", "teaduslikuks mitteteadmiseks". Seda seostatakse eelkõige Nicolaus Cusanusega, kes esimesena kasutab seda korduvalt.

Mõiste algkuju pärineb Sokrateselt ("tean, et ma midagi ei tea").

Selle väljendi võttis kasutusele Augustinus, kes ütleb: "Est ergo in nobis quaedam, ut dicam, docta ignorantia, sed docta spiritu dei, qui adiuvat infirmitatem nostram". ("Niisiis on meis mingi nii-öelda õpetatud mitteteadmine, kuid õpetatud Jumala Vaimu poolt, kes aitab meie nõtrust.") (Epistula ad Probam 130, c. 15, § 28).

Pseudo-Dionysius Areopagita kasutab väljendit agnōstōs anatathēti ("Müstilisest teoloogiast", ptk 1, § 1).

Bonaventura ütleb: "spiritus noster non solum efficitur agilis ad ascensum verum etiam quadam ignorantia docta supra se ipsum rapitur in caliginem et excessum" ("meie vaim ei liigu ainult vilkalt ülespoole, vaid ka mingi õpetatud mitteteadmine temast endast kõrgemal sööstab hämarusse ja vaimustusse"). Loe edasi ...

Esiletõstetud pilt

Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja".

Valitud elulugu

Martin Heidegger (26. september 1889 Meßkirch26. mai 1976 Freiburg) oli saksa filosoof, üks 20. sajandi mõjukamaid filosoofe.

Heidegger kritiseeris traditsioonilist metafüüsikat, tõlgendades ja kritiseerides seda fenomenoloogia, hermeneutika ja ontoloogia vaatekohast. Samuti rajas ta fundamentaalontoloogia.

Tema mõtted avaldasid suurt otsest ning õpilaste kaudu ka kaudset mõju filosoofiale nii Saksamaal kui ka mujal ning humanitaarteadustele.

Martin Heideggeri suhe natsionaalsotsialismiga on tänini ägedate vaidluste teema. Loe edasi...

Filosoofe

Albert SuurAlfred AyerAnaxagorasAnaximandrosAristotelesFrancis BaconRoger BaconMihhail BakuninSimone de BeauvoirHenri BergsonNikolai BerdjajevRudolf CarnapNicolaus CusanusDemokritosRené DescartesDiogenes ApolloniastEmpedoklesEpikurosErasmus RotterdamistEukleides MegarastGottlob FregeHans-Georg GadamerGalileo GalileiJürgen HabermasWerner HeisenbergJohann HerderDavid HumeEdmund HusserlImmanuel KantSøren KierkegaardJulia KristevaImre LakatosGottfried Wilhelm LeibnizJohn LockeGyörgy LukácsJean-François LyotardKarl MarxJohn Stuart MillMichel de MontaigneCharles MontesquieuWilliam OckhamBlaise PascalPlatonKarl PopperWillard QuineJohn RawlsRichard RortyJean-Jacques RousseauBertrand RussellEsa SaarinenJean-Paul SartreJohn SearleIbn SīnāSokratesBaruch SpinozaRabindranath TagoreLudwig Wittgenstein

Vaata ka: Välismaa filosoofide loend ja Eesti filosoofide loend

Filosoofiaportaalist

Ateena kool, detail
Ateena kool, detail

Filosoofia (kreeka sõnast φιλοσοφία, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus') defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi (filosoofilisi küsimusi), nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerib seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle.

Filosoofia loendid

Kategooriad

Kuidas saad aidata?