Portaal:Filosoofia

Commons-logo.png
Pildid, videod ja helifailid CommonsisLaadi uut sisu

Esiletõstetud artikkel

Aprioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavust sõltumatult kogemusest ("kogemuse-eelselt"), arutluse põhinevust aprioorsetel eeldustel, teadmise põhinevust aprioorsetel põhjenditel ja mõiste või kaemuse vormi omandatavust sõltumatult kogemusest. Aprioorsust omistatakse ka muudele tunnetusüksustele. Aprioorseks nimetatakse ka kogemusest sõltumatut tunnetusviisi.

Aprioorsusest hakkas esimesena rääkima Immanuel Kant, kasutades sõna "aprioorne" (saksa apriorisch) ladina väljendi "a priori" (mida ta enamasti kasutas) sünonüümina. Hiljem on Kanti aprioorsusekontseptsiooni sageli modifitseeritud.

Analüütilises filosoofias vaadeldakse aprioorsust primaarselt uskumuse või teadmise õigustuse omadusena. Aprioorne õigustus on kogemusest sõltumatu õigustus.

Seejuures mõistetakse kogemust enamasti laiemalt kui meelelist kogemust, lugedes kogemuse alla ka näiteks mälu ja introspektsiooni (ning selgeltnägemise ja telepaatia, kui need peaksid olemas olema). Kogemuse alla ei saa selles seoses siiski lugeda kõiki teadlikke vaimunähtusi ja -protsesse, sest aprioorse õigustuse teooriates räägitakse sageli aprioorsete väidete tõesuse või paratamatuse ratsionaalsest "tajumisest". Loe edasi...

Esiletõstetud pilt

The Thinker Musee Rodin.jpg
Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja".

Valitud elulugu

Martin Heidegger (26. september 1889 Meßkirch26. mai 1976 Freiburg) oli saksa filosoof, üks 20. sajandi mõjukamaid filosoofe.

Heidegger kritiseeris traditsioonilist metafüüsikat, tõlgendades ja kritiseerides seda fenomenoloogia, hermeneutika ja ontoloogia vaatekohast. Samuti rajas ta fundamentaalontoloogia.

Tema mõtted avaldasid suurt otsest ning õpilaste kaudu ka kaudset mõju filosoofiale nii Saksamaal kui ka mujal ning humanitaarteadustele.

Martin Heideggeri suhe natsionaalsotsialismiga on tänini ägedate vaidluste teema. Loe edasi...

Filosoofe

Albert SuurAnaxagorasAnaximandrosAristotelesFrancis BaconRoger BaconMihhail BakuninNikolai BerdjajevJean BodinSergei BulgakovDemokritosRené DescartesDiogenes ApolloniastEmpedoklesEpikurosErasmus RotterdamistEukleides MegarastGalileo GalileiErnst HaeckelWerner HeisenbergAlexander HumboldtIbn SīnāImmanuel KantJohannes Kepler - Søren KierkegaardJan Amos KomenskýMikołaj KopernikPjotr KropotkinPaul LafargueGottfried Wilhelm LeibnizVladimir LeninJohn LockeMihhail LomonossovIgnatius LoyolaMartin LutherRosa LuxemburgThomas MalthusJosé MartíKarl MarxLev MetšnikovMichel de MontaigneCharles MontesquieuNicolaus CusanusWilliam OckhamBlaise PascalPlatonPlutarchos AteenastKarl PopperPlaton PoretskiJoseph PriestleyJean-Jacques RousseauBertrand RussellClaude Henri Saint-SimonJean-Paul SartreFriedrich SchillerSokratesBaruch SpinozaTarass ŠevtšenkoRabindranath TagorePierre Teilhard de ChardinKonstantin TsiolkovskiPjotr Tšaadajev

Vaata ka: Välismaa filosoofide loend ja Eesti filosoofide loend

Filosoofiaportaalist

Ateena kool, detail

Filosoofia (kreeka sõnast φιλοσοφία, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus') defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi (filosoofilisi küsimusi), nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerib seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle.

Filosoofia loendid

Kategooriad

Kuidas saad aidata?