Abeli rühm
Abeli rühmaks (Niels Henrik Abeli järgi) ehk kommutatiivseks rühmaks nimetatakse matemaatikas rühma , mille korrutamistehe (tähis ) on kommutatiivne, st
- iga korral.
Näiteks positiivsed reaalarvud moodustavad arvude korrutamise suhtes Abeli rühma (positiivsete reaalarvude rühm). See rühm on isomorfne kõikide reaalarvude rühmaga, milles rühma korrutamistehteks on arvude liitmine.
Kommutatiivse rühma vastandmõiste on mittekommutatiivne rühm.
Aditiivne ja multiplikatiivne tähistus
muudaTavaliselt kasutatakse Abeli rühmade puhul aditiivset tähistust: rühma korrutamistehe on + (ja seda nimetatakse liitmiseks), ühikelement on 0 ja elemendi a pöördelement on –a.
Tähistus | Tehe | Ühikelement | Astmed | Pöördelement | Otsesumma/otsekorrutis |
---|---|---|---|---|---|
Liitmine | a + b | 0 | na | −a | G ⊕ H |
Korrutamine | a * b ehk ab | e ehk 1 | an | a−1 | G × H |
Näiteid
muudaMis tahes tsükliline rühm G on Abeli rühm, sest kui x ja y on rühma G elemendid, siis xy = aman = am + n = an + m = anam = yx. Seetõttu on ka rühm Z (täisarvude rühm liitmise suhtes) ja Z/nZ (jäägiklasside rühm modulo n liitmise suhtes) Abeli rühmad.
Reaalarvud moodustavad liitmise suhtes Abeli rühma (reaalarvude rühm); nullist erinevad reaalarvud moodustavad korrutamise suhtes Abeli rühma (nullist erinevate reaalarvude rühm). Ühikelemendiga kommutatiivses assotsiatiivses ringis võib ka üldjuhul välja tuua kaks Abeli rühma: kõikide elementide aditiivne rühm ja pööratavate elementide multiplikatiivne rühm.
Konstruktsioonid
muudaKommutatiivsuse pärandumine
muudaAbeli rühmade alamrühmad, faktorrühmad, korrutised ja otsesummad on Abeli rühmad.
Perioodiline osa
muudaAbeli rühma kõik lõplikku järku elemendid moodustavad alamrühma, mida nimetatakse selle Abeli rühma perioodiliseks osaks ehk väändeks ehk väändealamrühmaks ehk maksimaalseks väändealamrühmaks ehk maksimaalseks perioodiliseks alamrühmaks.
Faktorrühmas perioodilise osa järgi ei ole lõplikku järku elemente peale 0.
Abeli rühmade liike
muudaPerioodiline Abeli rühm
muuda- Pikemalt artiklis Perioodiline Abeli rühm
Perioodiline Abeli rühm on Abeli rühm, mis koosneb ainult lõplikku järku elementidest.
Abeli rühma perioodiline osa on tema maksimaalne alamrühm, mis on perioodiline Abeli rühm.
Väändeta Abeli rühm
muuda- Pikemalt artiklis Väändeta Abeli rühm
Väändeta Abeli rühm on Abeli rühm, mille perioodiline osa on {0}; teiste sõnadega, Abeli rühm, mille ainuke lõplikku järku element on 0.
Segatud Abeli rühm
muuda- Pikemalt artiklis Segatud Abeli rühm
Segatud Abeli rühm on Abeli rühm, mille perioodiline osa ei lange kokku ei selle rühma endaga ega nullalamrühmaga {0}; teiste sõnadega, Abeli rühm, millel on nii lõplikku järku elemente kui ka lõpmatut järku elemente.
Omadused
muudaAlamrühmad on normaalsed
muudaAbeli rühmal on kõik alamrühmad normaalsed (normaaljagajad), nii et nende järgi saab moodustada faktorrühmi.
Perioodilise rühma laiend väändeta rühma kaudu
muudaIgal segatud Abeli rühmal on alamrühm, mis on perioodiline Abeli rühm ja mille järgi võetud faktorrühm on väändeta rühm. Teiste sõnadega, iga segatud Abeli rühm on perioodilise Abeli rühma laiend väändeta rühma abil. Selliseks perioodiliseks alamrühmaks on selle Abeli rühma perioodiline osa.
Üldjuhul ei eraldu Abeli rühma perioodiline osa otsesumma komponendina.
Topoloogia
muudaPaljudel suurtel Abeli rühmadel on loomulik topoloogia, mis teeb nad topoloogilisteks rühmadeks.
Kategooria
muudaKõigi Abeli rühmade kogum koos nendevaheliste homomorfismidega moodustab Abeli rühmade kategooria Ab, mis on Abeli kategooria prototüüp.
Lahenduvus
muudaPeaaegu kõikide tuntud algebraliste struktuuride teooriad on mittelahenduvad. Sellepärast on üllatav, et Alfred Tarski õpilane Wanda Szmielew (1955) tõestas, et Abeli rühmade esimest järku teooria on (erinevalt rühmade esimest järku teooriast) lahenduv.
Lahendamata küsimusi
muudaAbeli rühmade esimest järku teooria lahenduvuse kindlakstegemine ning lõplike Abeli rühmade fundamentaalteoreem on Abeli rühmade teooria õnnestumised, kuid lahendamata küsimusi on veel palju:
- Lõpliku astanguga väändeta Abeli rühmadest on hea ülevaade ainult lõplikult moodustatud Abeli rühmade puhul, samuti väändeta Abeli rühmadest astakuga 1;
- Lõpmatu astakuga väändeta Abeli rühmade teoorias on palju lahendamata probleeme.
Vaata ka
muuda- Abelisatsioon
- Klassikorpuste teooria
- Kommutaatorite alamrühm
- Pontrjagini duaalsus
- Puhas injektiivne moodul
- Puhas projektiivne moodul
- S3, kõige väiksem mittekommutatiivne rühm
Kirjandus
muuda- Wanda Szmielew. Elementary properties of abelian groups. – Fundamenta Mathematicae, 1955, 41, lk 203–271.
Välislingid
muudaVikisõnastiku artikkel: Abeli rühm |