Vikipeedia

Portaal:Keemia

Pildid, videod ja helifailid Commonsis • Laadi uut sisu

Astronoomia • Bioloogia • Füüsika • Keemia • Maateadus

Esiletõstetud artikkel

Avogadro arv (tähis: NA) on aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv 1-moolises ainehulgas.

Õigupoolest defineeritakse tänapäeval mool Avogadro arvu kaudu: mool on ainehulk, milles on Avogadro arv aineosakesi.

Avogadro arv ise defineeritakse aatomite arvuna 12 grammis süsiniku isotoobis 12C.

Süsinik-12 on aluseks võetud sellepärast, et selle aatommassi on saadud eriti täpselt mõõta.

Avogadro arvu täpset väärtust ei ole tänapäeva tehnoloogiaga võimalik kindlaks teha.

CODATA on 2002. aastal soovitanud kasutada Avogadro ligikaudse väärtusena arvu 6,0221415 × 1023 ± 0,0000010 × 1023.

Avogadro arv on saanud nime 19. sajandi alguse itaalia teadlase Amedeo Avogadro. Esimest korda seostas seda Avogadro nimega arvatavasti Jean Baptiste Perrin, kes nimetas seda Avogadro konstandiks. Loe edasi ...

Esiletõstetud pilt

Klaaspudel

Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja bioloogiliselt mitteaktiivne materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.

Kas teadsid?

... ensüümid on tundlikud temperatuuri ja pH suhtes.
... Wilhelm Ostwald (1853–1932), Nobeli auhinna laureaat keemias 1909. aastal, õppis Tartu Ülikoolis.
... absoluutne alkohol on väga hügroskoopne.
... katioonse telomerisatsiooni protsesside uurimine ja rakenduste väljatöötamine sai Eestis alguse 1960. aastatel, kui ENSV TA Keemia Instituuti asus tööle Koit Lääts, kes oli selle valdkonnaga tegelenud Leningradis.

Keemikuid

Agu Aarna – Aavo Aaviksaar – Edward Abraham – Jüri Annusson – Andrus Ansip – Amedeo Avogadro – Antoine Jérôme Balard – Paul Berg – Jöns Jacob Berzelius – Robert Boyle – Henry Cavendish – Carl Claus – Marie Curie – Pierre Curie – John Dalton – Emil Erlenmeyer – Michael Faraday – Dorothy Hodgkin – Albert Hofmann – Jüri Ivask – Irène Joliot-Curie – Friedrich August Kekulé – Martin Heinrich Klaproth – Paul Kogerman – Jüri Kukk – Arthur Pillans Laurie – Antoine Lavoisier – Mihhail Lomonossov – Dmitri Mendelejev – Johannes Woldemar Otto Narbutt – Alfred Nobel – Gottfried Wilhelm Osann – Wilhelm Ostwald – Gustaf Erik Pasch – Louis Pasteur – Linus Pauling – Lev Pissarževski – Michael Polanyi – Joseph Priestley – Joseph Louis Proust – Mihkel Pärnoja – Ernest Rutherford – Carl Wilhelm Scheele – Alexander Scherer – Hideki Shirakawa – Theodor Svedberg – Gustav Tammann – Arne Tiselius – Kalle Truus – Artturi Ilmari Virtanen

Vaata ka: Keemikute loend

Elemente

Ac – Ag – Al – Am – Ar – As – At – Au – B – Ba – Be – Bh – Bi – Bk – Br – C – Ca – Cd – Ce – Cf – Cl – Cm – Cn – Co – Cr – Cs – Cu – Db – Ds – Dy – Er – Es – Eu – F – Fe – Fl – Fm – Fr – Ga – Gd – Ge – H – He – Hf – Hg – Ho – Hs – I – In – Ir – K – Kr – La – Li – Lr – Lu – Lv – Mc – Md – Mg – Mn – Mo – Mt – N – Na – Nh – Nb – Nd – Ne – Ni – No – Np – O – Og – Os – P – Pa – Pb – Pd – Pm – Po – Pr – Pt – Pu – Ra – Rb – Re – Rf – Rg – Rh – Rn – Ru – S – Sb – Sc – Se – Sg – Si – Sm – Sn – Sr – Ta – Tb – Tc – Te – Th – Ti – Tl – Tm – U – V – W – Xe – Y – Yb – Zn – Zr

Vaata ka: Keemiliste elementide loend

Loendeid

Keemiaportaalist

Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemiat võib ka defineerida kui füüsika osa, mis uurib väliselektronkihti. Keemia põhiharud on anorgaaniline, orgaaniline, füüsikaline ja analüütiline keemia.

Siine lehekülg on võtnud enda ülesandeks tutvustada eestikeelses Vikipeedias leiduvaid erinevaid keemiateemalisi artikleid. Kui leiad aga, et miski on puudulik või lausa puudub ja soovid antud teema parandamisel oma abi osutada siis oled alati oodatud uusi keemiaalaseid artikleid kirjutama ning olemasolevaid parandama.

Kategooriapuu

Kuidas saad aidata?

Siin on mõned tööd, mis ootavad tegemist:

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Portaal:Keemia&oldid=4326422"