Louis Pasteur
Louis Pasteur (27. detsember 1822 – 28. september 1895 Pariis) oli prantsuse keemik ja üks mikrobioloogia rajajaist (teised kaks olid Ferdinand Cohn ja Robert Koch).
Louis Pasteur | |
---|---|
![]() | |
Sündinud |
27. detsember 1822 Dole, Prantsusmaa |
Surnud |
28. september 1895 (72-aastaselt) Pariis, Prantsusmaa |
Haridus |
École Normale Supérieure Pariisi Ülikool |
Teadlaskarjäär | |
Tegevusala(d) |
bioloogia mikrobioloogia keemia |
Töökohad |
Strasbourgi Ülikool Lille'i I ülikool École normale supérieure Pasteuri Instituut |
Autogramm | |
![]() |
Tema eksperimendid kinnitasid, et nakkushaigusi tekitavad organismivälised elusolendid. Ta vähendas naiste suremust lapsepalavikku ja lõi maailma esimese vaktsiini marutõve vastu. Peale selle lõi ta ka vaktsiinid kanakoolera (pastörelloos) ja Siberi katku vastu.
Suure vaatajaskonna ees demonstreeris ta, kuidas peatada piima- ja veinihaigusi, seda protsessi nimetatakse pastöörimiseks ehk pastöriseerimiseks.
Pasteur tegi mitmeid avastusi ka keemias, üks tähtsamaid oli kristallide asümmeetria avastamine.
Aastal 1864 näitas ta Pariisi Ülikoolis, et elu ei saa tekkida eimillestki.
TunnustusRedigeeri
- 1856 – Rumfordi medal
- 1869 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi välisliikmeks
- 1885 – valiti Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks
- 1895 – pälvis mikrobioloogide kõrgeima auhinna – Leeuwenhoeki medali
Talle on antud Auleegioni ordeni suurristi järk
Mälestuse jäädvustamineRedigeeri
Louis Pasteuri järgi on nimetatud Pasteuri Instituut.
Vaata kaRedigeeri
VälislingidRedigeeri
Tsitaadid Vikitsitaatides: Louis Pasteur |