Louis Pasteur

Louis Pasteur (27. detsember 1822 – 28. september 1895 Pariis) oli prantsuse keemik ja üks mikrobioloogia rajajaist (teised kaks olid Ferdinand Cohn ja Robert Koch).

Louis Pasteur
Sündinud	27. detsember 1822 Dole, Prantsusmaa
Surnud	28. september 1895 (72-aastaselt) Pariis, Prantsusmaa
Haridus	École Normale Supérieure Pariisi Ülikool
Teadlaskarjäär
Tegevusala(d)	bioloogia mikrobioloogia keemia
Töökohad	Strasbourgi Ülikool Lille'i I ülikool École normale supérieure Pasteuri Instituut
Allkiri

Tema eksperimendid kinnitasid, et nakkushaigusi tekitavad organismivälised elusolendid. Ta vähendas naiste suremust lapsepalavikku ja lõi maailma esimese vaktsiini marutõve vastu. Peale selle lõi ta ka vaktsiinid kanakoolera (pastörelloos) ja Siberi katku vastu.

Suure vaatajaskonna ees demonstreeris ta, kuidas peatada piima- ja veinihaigusi, seda protsessi nimetatakse pastöörimiseks ehk pastöriseerimiseks.

Pasteur tegi mitmeid avastusi ka keemias, üks tähtsamaid oli kristallide asümmeetria avastamine.

Aastal 1864 näitas ta Pariisi Ülikoolis, et elu ei saa tekkida eimillestki.

Tunnustus

• 1856 – Rumfordi medal
• 1869 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi välisliikmeks
• 1885 – valiti Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks
• 1895 – pälvis mikrobioloogide kõrgeima auhinna – Leeuwenhoeki medali

Talle on antud Auleegioni ordeni suurristi järk

Mälestuse jäädvustamine

Louis Pasteuri järgi on nimetatud Pasteuri Instituut.

Vaata ka

• Pasteuri efekt