Vaktsiin

Vaktsiin on bioloogiline preparaat, mille abil on võimalik omandada immuunsus kindlale haigusele.

Tavaliselt sisaldab vaktsiin toimeainet, mis esindab haigust tekitavat mikroorganismi ning on tihti saadud nõrgestatud või surmatud mikroobivormidest, nende toksiinidest või mõnest nende pinnal olevast valgust. Organismi immuunsüsteem tuvastab toimeaine kui ohtliku, hävitab selle ja salvestab info selle ohtliku toimeaine kohta, et hiljem oleks haigust tekitavate mikroorganismidega lihtsam võidelda.

Lisaks ennetavatele vaktsiinidele on väljatöötlemisel ka ravivaktsiinid, mida juba praegu kasutatakse näiteks kasvajate ravis.

Vaktsiini manustamine on vaktsineerimine.

Vaktsiinide tüübidRedigeeri

Vaktsiine saab jaotada immuunvastust tekitava aine ja kaitsva immuunsuse kujunemise protsessi alusel erinevalt.

Surmatud vaktsiinidRedigeeri

Surmatud vaktsiinides on immuunvastust tekitav antigeen surmatud kujul. Need on organismile infektsiooni mõtes kahjutud ja reaalset haigestumist ei põhjusta. Immuniseerimisel tekkiv mälu on nõrgem ja vaja on korduv vaktsineerimine.[1] Sellised vaktsiinid on IPV (poliomüeliidi vaktsiin), A-hepatiidi vaktsiin, marutaudivaktsiin ja enamik gripivaktsiinid[2].

Nõrgestatud vaktsiinidRedigeeri

Nõrgestatud vaktsiinides on immuunvastuse tekitajad elusad nakkustekitajad, millel on võimalikult madal virulentsus ja mis on inimesele kahjutud, kuid tekitavad siiski vajaliku immuunvastuse. Nõrgestatu vaktsiinide tekitatud immuunsus on kestvam ja mälu pikem, kui surmatud vaktsiinide tekitatud immuunsus. Seda tüüpi vaktsiine ei tohi kasutada nõrgestatud immuunsüsteemiga inimestel, kuna neil võib välja kujuneda raske kuluga infeksioon.[3] Sellised vaktsiinid on tuberkuloosi, polio, mumpsi ja punetiste vastased vaktsiinid. [2]

AlaühikuvaktsiinidRedigeeri

Alaühikuvaktsiinides on immuunvastust tekitavaks komponendiks osa haigust tekitavast organismist. Selleks võib olla valk, lipiid või polüsahhariid. Selline vaktsiin on B-hepatiidi vastane vaktsiin.[2]

ToksoidvaktsiinidRedigeeri

Toksoidvaktsiinides on antigeenseks komponendiks haigustekitajalt eraldatud toksiin, mis on muudetud inimesele mitetoksiliseks, kuid on säilitanud oma antigeense toime. Sellised on teetanuse ja difteeria vaktsiinid.[2]

Kombineeritud vaktsiinidRedigeeri

Kombineeritud vaktsiinid tekitavad inimeses immuunsuse kas mitme erineva haigustekitaja vastu või sama haigustekitaja erinevate serotüüpide vastu. Tuntuimad mitmikvaktsiinid on tetanuse-difteeria-läkaköha vaktsiin ja PPV-23 (pneumokoki polüsahhariidne vaktsiin).[4]

  1. Raivo Uibo, Kalle Kisand, Pärt Peterson, Koit Reimand (2015). Immunoloogia õpik kõrgkoolidele. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 333.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 "Different Types of Vaccines". The history of vaccines. An educational resource by the college of physicians of Philadelphia. 2018. Vaadatud 2021. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
  3. Raivo Uibo, Kalle Kisand, Pärt Peterson, Koit Reimand (2015). Immunoloogia õpik kõrgkoolidele. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 334.
  4. Raivo Uibo, Kalle Kisand, Pärt Peterson, Koit Reimand (2015). Immunoloogia õpik kõrgkoolidele. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 336.