Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskond
Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskond oli Tartu Ülikooli teaduskond, kus õpetati keemiat ja füüsikat ning tehti rahvusvahelist teadustööd. 1. jaanuaril 2008 läks see loodus- ja tehnoloogiateaduskonna koosseisu.
Teaduskonna dekanaat asus Tartus Tähe 4, kus asub ka füüsikaosakond (nn Füüsikum). Keemiaosakond asus aadressil Jakobi 2. 2009. aastal avati uus keemiahoone Chemicum Ravila tänaval, Jakobi 2 hoone läks pärast remonti filosoofiateaduskonna käsutusse.
Erialad Redigeeri
Füüsika-keemiateaduskonnas olid järgmised erialad:
- Füüsika
- Füüsika, bakalaureuseaste, doktoriõpe
- Rakendusfüüsika, magistriaste
- Fundamentaalfüüsika, magistriaste
- Füüsikaõpetaja, magistriaste
- Keemia
- Keemia, bakalaureuseaste ja magistriaste, doktoriõpe
- Rakenduskeemia, magistriaste
- Keemiaõpetaja, magistriaste
- Infotehnoloogia, bakalaureuse- ja magistriaste
- Materjaliteadus, bakalaureuseaste
- Materjalitehnoloogia, magistriaste
- Molekulaartehnoloogia, magistriaste
- Keskkonnatehnoloogia, bakalaureuse- ja magistriaste
- Kultuuriväärtuste säilitamine, magistriaste
Ajalugu Redigeeri
17. sajandil tegutses Tartus küll Rootsi Academia Gustaviana, kuid siis oli tänapäevane füüsika alles kujunemas. Esimesena tutvustas ülikoolis uusaegset füüsikat Sven Dimberg. Rootsi-aegse ülikooli tööle järgnes pikem vaheaeg. Järjepidevalt viljeletakse füüsikat Tartu Ülikoolis pärast selle taasavamist Keiserliku Vene riigi ülikoolina 1802. aastal.[1]
Tuntud teadlasi Redigeeri
- Heinrich Emil Lenz, füüsik
- Moritz Herman Jacobi, füüsik
- Ernst Öpik, astronoom
- Wilhelm Ostwald, keemik, Nobeli keemiaauhind
Viited Redigeeri
- ↑ Taavi Tuvikene (17. mai 2000). "Füüsikaosakonna ajaloost". www.physic.ut.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.02.2007. Vaadatud 27.11.2017.