Aksel Kipper

Eesti füüsik

Aksel Kipper (23. oktoober / 5. november 1907 Viljandi25. september 1984 Tartu) oli eesti astrofüüsik.[1][2] Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1946).

Elulugu

muuda

Ta sündis agronoomi peres. Lõpetas 1926 Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasiumi ja 1930 magistrikraadiga Tartu Ülikooli, väitekiri "Tihedusest lahtises täheparves Massier 39 ühes meetodiga selle arvutamiseks".

Ta töötas aastatel 1930–1944 Tartu Tähetornis assistendina. 1941. aastast oli ta Tartu Riikliku Ülikooli professor ja prorektori asetäitja. Aastatel 1944–1945 oli ta TRÜ üldfüüsika kateedri juhataja ja 1945–1949 teoreetilise füüsika kateedri juhataja.

1946. aastal valiti ta Eesti NSV Teaduste akadeemia liikmeks astrofüüsika alal, oli 1946–1950 asepresident.

Aastatel 1950–1973 juhtis Eesti TA Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituuti (FMMI) ja Füüsika ja Astronoomia Instituuti (FAI).[3] 1974–1984 oli ta Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudi vanemteadur-konsultant.

Teadustöö

muuda

1939. aastal kaitses Tartu Ülikoolis füüsika-matemaatikadoktori väitekirja "Gaasi liikumisest pulseeriva tähe atmosfääris".

Uurimisalad[4]:

Oli Tõravere observatooriumi rajamise algataja ja organiseerija.

Juhendas 7 kandidaadiväitekirja koostamist.

Töid

muuda

Avaldanud üle 100 teaduspublikatsiooni.

Tunnustus

muuda

Viited

muuda
  1. https://web.archive.org/web/20131005192841/http://www.ajaloomuuseum.ut.ee/vveraamat/pages/4_14.html Ajaloomuuseum - Tartu Tähetorn
  2. Eesti teaduse biograafiline leksikon, 1. köide
  3. https://web.archive.org/web/20140225075024/http://www.fi.ut.ee/et/ajalugu Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi ajalugu
  4. Undo Uus. Aksel Kipper (nekroloog). Eesti Loodus, detsember 1984

Välislingid

muuda
  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.