Planetaarudu
|
See artikkel räägib üldmõistest; Rõngasudu on ka Lüüra rõngasudu nimi |
Planetaarudu ehk planetaarne udukogu ehk rõngasudu on emissioonudu tüüp, mis koosneb tähe arengu hilisstaadiumis kõrvale heidetud gaas- ja plasmaümbrisest.[1]
Nimetus on ajalooliselt tingitud ja eksitav, sest sellistel ududel ei ole planeetidega mingit pistmist. Nimetus tuleb sellest, et nad paistavad teleskoobis enamasti ümmargused ja rohekad nagu kauged hiidplaneedid.[2][3]
Planetaarudud eksisteerivad tavaliselt ainult mõnikümmend tuhat aastat. Võrreldes tähtede elueaga, mis võib ulatuda miljarditesse aastatesse, on see väga lühike aeg.
Galaktikas on teada umbes 3000 planetaarudu.[4]
Planetaarudud etendavad galaktikate keemilises evolutsioonis otsustavat osa, sest kõrvale heidetud aine rikastab tähtedevahelist ainet raskete elementidega (süsinik, lämmastik, hapnik, kaltsium jt tuumasünteesi saadused). Teistes galaktikates on planetaarudud mõnikord ainsad vaadeldavad objektid, millest saab piisavalt informatsiooni, et teha mingeid järeldusi keemilise koostise kohta.[5]
Hubble'i kosmoseteleskoop pildistas paljusid planetaarudusid. Viiendik neist on kerakujulised. Enamik aga on keeruka ehitusega ja mitmesuguse kujuga. Pole veel täpselt teada, millest kuju oleneb. Võimalikud põhjused on kaksiktähtede puhul kahe tähe mõju, tähetuuled ja magnetväljad.
Tuntuim planetaarudu on Lüüra rõngasudu.
Viited muuda
- ↑ "Emission Nebula". Swinburne University of Technology. Vaadatud 9. juuni 2019.
- ↑ "Hubble Witnesses the Final Blaze of Glory of Sun-Like Stars". Hubble Site. Vaadatud 23. jaanuar 2019.
- ↑ "Planetary Nebulae". SEDS. Vaadatud 23. jaanuar 2019.
- ↑ "Nebula facts – a guide to nebulae". The Planets. Vaadatud 23. jaanuar 2019.
- ↑ "Planetary nebula". Science Daily. Vaadatud 23. jaanuar 2019.