Ava peamenüü
Arved Sapar Tõravere observatooriumi lähedal rapsipõllul 2008. aastal. Foto: Lauri Kulpsoo

Arved-Ervin Sapar (sündinud 7. veebruaril 1933 Paatna külas Rakvere vallas Virumaal) on eesti astrofüüsik ja kosmoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige.[1]

ElukäikRedigeeri

Sapar lõpetas 1952. aastal Rakvere I Keskkooli ja 1957. aastal Tartu Riikliku Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna füüsikaosakonna. 1960–63 oli ta Eesti NSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituudi aspirant. 1965. aastal kaitses Sapar Tartu Riiklikus Ülikoolis kandidaadiväitekirja kosmoloogia alal "Mõningate vaadeldavate suuruste ja efektide teooria homogeense isotroopse Metagalaktika kosmoloogias", 1989 anti talle Leningradi Riikliku Ülikoolis tulemuste eest kineetikavõrrandite üldistamisel ja kuumade tähtede atmosfääriväliste spektrite uurimisel füüsika-matemaatikadoktori kraad (väitekiri "Täheatmosfääride mittetasakaaluline statistiline termodünaamika ja kuumade tähtede spektrite uurimine").[1] Professorikutse anti Arved Saparile 1990. aastal[viide?].

Arved Sapar töötas 1957–1960 ja 1963–1966 Füüsika ja Astronoomia Instituudis nooremteadurina, 1966–1968 vanemteadurina ja 1968–1973 teoreetilise astrofüüsika sektori juhatajana. 1973–1986 oli ta FAI järglasasutuses Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudis sama sektori juhataja, 1986–1990 teoreetilise astrofüüsika labori juhataja (aastast 1990 professor), 1991–1995 peateadur ning 1993–1995 astrofüüsika osakonna juhataja. Samal kohal jätkas ta pärast AAI reorganiseerimist Tartu Observatooriumiks kuni 2003. aastani, 2003. aastast on ta samas vanemteadur.[1]

TeadustööRedigeeri

Teadustöö algaastail tegeles Arved Sapar kosmoloogiaga, uuris atmosfääriväliste tähespektrite ja täheatmosfääride ehitust, nendes toimuvaid protsesse ning lunoidide liikumist. Tema teadustegevuse üheks meelissuunaks kujunes astrofüüsika põhivõrrandite üldistamine, ta on leidnud analüütilised lahendid ainet ning kiirgust sisaldavatele universumimudelitele. Oma uurimistöödes on Sapar käsitlenud elementaarosakeste ning pooljuhtide füüsika probleeme, inimsilma kui kolmevärvi-fotomeetrilist süsteemi, tähtede mitmevärvi-fotomeetrilisi süsteeme, füüsika universaalkonstante kui universumit ja mikromaailma seostavaid suurusi, pöörlevate ja kaksiktähtede atmosfääride füüsikat, kiirguslevi teooriat ja täheplasma kineetikat[1].

Sapar on olnud paljude uuringute algataja ja juhendaja, üleliidulise astronoomia töörühma "Täheatmosfääride füüsika" asutajaliige ja juhataja (1976–1990). Ta on uurinud tehiskaaslaste liikumist ja tähtede identifitseerimist tehiskaaslastelt foto- ja magnetomeetrilise mõõteandmestiku põhjal, tähtede atmosfääriväliseid ultraviolettkiirguse spektreid ja maapealseid tähespektreid. Aastal 1978 vaatles ta (tõenäoliselt ainsa Eesti astronoomina) USAs Goddardi kosmoselendude keskuses satelliitteleskoobi International Ultraviolet Explorer (IUE) abil tähtede atmosfäärivälist ultraviolettspektrit. Nende vaatlustulemuste kohta on Sapar publitseerinud mitmeid töid.[1]

Ta on osalenud eestvedajana tähe atmosfääri mudelarvutustel ning seal toimuvate füüsikaliste protsesside tulemusena kujunevate pidev- ja joonspektrite leidmise meetodite loomisel ja arvutamisel, käsitlenud tähetuule tekkemehhanisme ja neis kujunevate spektrijoonte profiile, spektreid kujundavaid atomaarprotsesse planetaarudukogudes ning neis valitsevate füüsikaliste tingimuste ja keemilise koostise määramist.[1]

Teaduskorralduslik tegevusRedigeeri

Arved Sapar on 1968. aastast Rahvusvahelise Astronoomia Liidu (IAU) liige (sh 1976–1985 ja 1988–1991 IAU tähe atmosfääri teooria komisjoni orgkomitee liige), NSV Liidu Astronoomiaühingu (aastast 1992 Euraasia Astronoomiaühing) kaasesimees (1989–1993), Eesti Füüsika Seltsi (1989) ja Euroopa Astronoomia Ühingu (1990) asutajaliige. Aastatel 1976–1990 oli ta üleliidulise töörühma "Täheatmosfääride füüsika" juhataja[1] ja 1976–1994 Rahvusvahelise Astronoomia Liidu komisjoni "Täheatmosfääride teooria" korralduskomitee liige[viide?].

1965–1990 oli ta Tartu Astronoomia Observatooriumi Publikatsioonide toimetaja ja peatoimetaja, 1992–1999 rahvusvahelise ajakirja Baltic Astronomy toimetuse liige.[1]

Arved Sapari sulest on ilmunud ligikaudu 180 teadustrükist ja aimeartiklit[1]. Ta on viie monograafia autor või kaasautor. Tema juhendamisel on kaitstud 9 doktori- ja 2 magistriväitekirja ning 10 magistritöö õigustes diplomitööd.[viide?]

TunnustusRedigeeri

1986 autasustati Arved Saparit Eesti Teaduste Akadeemia medali ja 2006 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.[1]

1990. aastal valiti Arved Sapar Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.[1]

Tema auks on pandud väikeplaneedile number 28107 nimi "28107 Sapar"[viide?]

IsiklikkuRedigeeri

Arved-Ervin Sapar on talupoja poeg ja Lili Sapari abikaasa.[1]

AimeartikleidRedigeeri

TeadustöidRedigeeri

  • Theory of some observable quantities in the cosmology of uniform Metagalaxy. // Tartu Astrofüüsika Observatooriumi Publikatsioonid 34 (1964)
  • Evidence for the fundamental role of Planck units in cosmology. // Tartu Astrofüüsika Observatooriumi Publikatsioonid 45 (1977)
  • Standard scattering stellar atmospheres and spectral lines. // Tartu Astrofüüsika Observatooriumi Publikatsioonid 46 (1978)
  • Mean interstellar extinction curve from space observations (kaasautor I. Kuusik). // Tartu Astrofüüsika Observatooriumi Publikatsioonid 46 (1978)
  • Results of stellar photometry in physical terms (kaasautor I. Kuusik). // Tartu Astrofüüsika Observatooriumi Publikatsioonid 47 (1979)
  • Determination of the velocity and inclination angle of rotating stars from IUE data (kaasautorid M. Ruusalepp, L. Sapar). // Tartu Astrofüüsika Observatooriumi Publikatsioonid 50 (1984)
  • General data on IUE observations of O-F stars within ES2AS program. // Tartu Astrofüüsika Observatooriumi Publikatsioonid 71 (1984)
  • Derivation of the generalized equations of kinetics for photons and particles and their use in astrophysics. // Tallinn, Valgus (1985)
  • Role of sound and plasma waves in stellar wind generation. // Tartu Astrofüüsika Observatooriumi Publikatsioonid 52 (1987)
  • Spectra of planetary nebulae (kaasautorid A. A. Nikitin, Z. B. Rudzikas, T. H. Feklistova, A. F. Kholtygin). // Tallinn: Valgus (1988)
  • Theory of the origin of stellar wind. // Tartu Astrofüüsika Observatooriumi Teated 89 (1988)
  • The ultraviolet IUE spectrum of β Orionis (kaasautor L. Sapar). // Tartu Astrofüüsika Observatooriumi Teated 99 (1989)
  • Formation of spectral line profiles in stellar wind (kaasautor L. Sapar). // Tartu Astrofüüsika Observatooriumi Publikatsioonid 53 (1990)
  • A study of IUE ultraviolet spectrum of χ Orionis (kaasautor L. Sapar). // Baltic Astronomy 1 (1992)
  • On deviations from the local thermodynamic equilibrium in stellar atmospheres (kaasautor R. Poolamäe). // Baltic Astronomy 2 (1993)
  • The formation of chemical peculiarities in stellar atmospheres (kaasautor A. Aret). // Astron. and Astroph. Trans. 7 (1995)
  • Catalogue of atomic data for low-density astrophysical plasma (kaasautorid V. Golovatyj, T. Feklistova, A. Kholtygin). // Astron. and Astrophys. Trans. 12 (1997)
  • Modelling and diagnostics of smooth winds. // Thermal and ionization aspects of flows from hot stars: observations and theory. // ASP Conf. Series 204 (2000)
  • Light-induced drift for Hg isotopes in chemically peculiar stars (kaasautor A. Aret). // Astron. Nachrichten 323 (2002)
  • Analytical solutions for saturated P Cygni type profiles II: General case (kaasautorid L. Sapar, R. Poolamäe). // Astrophys. Space Sci. 286 (2003)
  • "SMART": A compact and handy FORTRAN code for the physics of stellar atmospheres (kaasautor R. Poolamäe). // ASP Conf. Series 288 (2003)
  • Scattered light redistribution functions for spectral lines in media with anisotropic macroturbulence (kaasautorid L. Sapar, R. Poolamäe). // Baltic Astronomy 14 (2005)
  • The role of light-induced drift in diffusion of heavy metals and their isotopes in CP stars: an example of mercury (kaasautorid A. Aret, R. Poolamäe). // EAS Publ. Series 17 (2005)

ViitedRedigeeri

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.