Ava peamenüü
Gustav Tammann

Gustav Heinrich Johann Apollon Tammann (28. mai 1861 Jamburg17. detsember 1938 Göttingen) oli baltisaksa keemik.

Gustav Tammann oli baltisakslane (mõnedel andmetel isa poolt eesti päritolu). Sündis Peterburi kubermangus Jamburgi linnahaigla arsti perekonnas.

Pärast Tartu Kubermangugümnaasiumi lõpetamist alustas ta 1879. aastal füüsikaõpinguid Tartu Ülikoolis, kuid õppejõudude Carl Ernst Heinrich Schmidti ja Wilhelm Ostwaldi mõjul valis lõpuks keemia. Lõpetamise järel jäi Tammann tööle ülikooli keemiakateedri juurde, kaitses seal 1885. aastal magistrikraadi ning 1890. aastal doktorikraadi. Oli 18871889 eradotsent, 1889–1892 dotsent, 18921902 professor Tartus, 19031929 professor Göttingenis.

Gustav Tammann lõi Tartus laialdase tunnustuse võitnud füüsikalise keemia koolkonna ning oli üks füüsikalis-keemilise analüüsi rajajaid.

Aastal 1900 avastas ta jää erinevate struktuursete vormide olemasolu. Need erinevad vormid moodustuvad kõrgel rõhul.[1]

TunnustusRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Tema lapselaps on astronoom Gustav Andreas Tammann.

ViitedRedigeeri

  1. Ball, Philip 2001. A Biography of Water: Life's Matrix. Berkeley: University of California Press, lk 197.

KirjandusRedigeeri

  • Vello Past, "Keemia suurkuju Gustav Tammann: 150 aastat Tartu ülikoolis koolitatud kuulsa keemiku sünnist", Akadeemia 2011, nr 6, lk 1127–1134.

VälislingidRedigeeri