Portaal:Astronoomia

Ajalugu • Biograafiad • Eesti • Filosoofia • Geograafia • Informaatika ja infotehnoloogia • Kaunid kunstid • Keel • Lennundus • Loodusteadused • Matemaatika • Meditsiin • Meri • Psühholoogia • Religioon • Sotsiaalteadused • Sport • Sümboolika • Tehnika • Toit • Ühiskond • Kõik portaalid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis • Laadi uut sisu Astronoomia • Bioloogia • Füüsika • Keemia • Maateadus

Esiletõstetud artikkel "Mysterium Cosmographicum" ("Kosmograafiline müsteerium") on Johannes Kepleri astronoomiaalane teos. See ilmus Tübingenis 1596. Kepler püüdis selles Koperniku maailmasüsteemi raames mõista tol ajal tuntud kuue planeedi vaheliste kauguste proportsioone viie platoonilise keha (korrapäraste hulktahukate) abil. Ta paigutas need Saturni orbiidile vastava sfääri sisse. See teos oli esimene avaldatud teos Koperniku maailmasüsteemi kaitseks. Kepleri enda sõnul tuli talle idee 19. juulil 1595, kui ta Grazis õpetades demonstreeris Saturni ja Jupiteri perioodilist konjunktsiooni sodiaagis. Ta sai aru, et korrapärased hulknurgad seovad ainsat siseringjoont ja ainsat välisringjoont kindlates proportsioonides. Loe edasi ... muuda • Arhiiv / soovita artiklit Esiletõstetud pilt ESTCube-1 pardalt tehtud fotod planeedist Maa. ESTCube-1 pardalt tehtud fotosid planeedist Maa. muuda • Arhiiv / soovita pilti Taevakehi Planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Kääbusplaneedid: Ceres, Pluuto, 2003 UB313 Päikesesüsteemi väikekehad: Komeedid: Halley komeet, 2060 Chiron, Wild 2, Hale'i-Boppi komeet, veel Asteroid: 4179 Toutatis, 2002 NT7, 1997 XF11, 2003 QQ47, 2004 FH, veel Meteoorkehad: meteoor, meteoriit, boliid Tähed: Päike, VY Canis Majoris, Siirius, Kapella, Põhjanael, Aldebaran, veel Täheparved: Plejaadid, Hüaadid, Sõime täheparv, M3, veel Udukogud: Taranteludu, NGC 1977, NGC 3372, veel Galaktikad: Linnutee, Andromeeda, Suur Magalhãesi Pilv, NGC 4414, veel muuda Astronoome Heinrich Wilhelm Olbers (1758–1840) oli saksa astronoom, arst ja füüsik. Ta avastas väikeplaneedid Pallase ja Vesta. Ernst Abbe – John Couch Adams – Adelard – Apollonios Pergest – Walter Baade – Tadeusz Banachiewicz – Tycho Brahe – Giovanni Domenico Cassini – Jaan Einasto – Kalju Eerme – Eratosthenes – Ene Ergma – Francesco Grimaldi – Edmond Halley – Roopi Hallimäe – Urmas Haud – Edwin Powell Hubble – Liia Hänni – Hypatia – Enn Kasak – Johannes Kepler – ’Omar Khayyām – Abu al-Kindi – Indrek Kolka – Nikolai Kozõrev – Grigori Kusmin – Pierre-Simon Laplace – Robert Livländer – Christen Sørensen Longomontanus – Michael Maestlin – Johann Heinrich von Mädler – Isaac Newton – Tiit Nugis – Heinrich Wilhelm Olbers – Giuseppe Piazzi – Christian Pollas – Hugo Raudsaar – Regiomontanus – Carl Sagan – Arved Sapar – Aleksei Savitš – Sergei Scharbe – Bernhard Schmidt – Erich Karl Wilhelm Schoenberg – Peter Carl Ludwig Schwarz – Friedrich Georg Wilhelm Struve – Max Tegmark – Carl Friedrich Tenner – Johann Daniel Titius – Tõnu Tuvikene – Neil deGrasse Tyson – Ülo Veltmann – Tõnu Viik – Charles Villmann – Pehr Wilhelm Wargentin – Ernst Öpik muuda Mõisteid aastaparallaks – aastavõrrand – afeel – ajavöönd – Alinda-tüüpi asteroidid – antroopsusprintsiip – apogee – Apollo-tüüpi asteroidid – asteroid – astrofüüsika – astronoomiline kevad – astronoomiline suvi – astronoomiline vaatlus – astronoomiline ühik – Bode seadus – boliid – deferent – Doppleri efekt – Dysoni sfäär – efemeriid – ekliptika – elliptiline galaktika – epitsükkel – esimene kosmiline kiirus – galaktika – geminiidid – geotsentriline maailmasüsteem – gravitatsiooniline punanihe – gravitatsiooniseadus – Gregoriuse kalender – heliotsentriline maailmasüsteem – Hubble'i seadus – häiritus – hüperhiid – Juliuse kalender – kaksikplaneet – kalender – kalendriaasta – Kepleri seadused – kesköö – kevadine pööripäev – kiloparsek – kohalik päikeseaeg – kollaps – komeet – kosmiline kiirus – kosmogoonia – Kuiperi vöö – kuuvarjutus – kvadrant – kvasar – kääbusplaneet – kääne – leoniidid – liigaasta – maaväline elu – meteoor – meteoorkeha – meteoriit – mitmikplaneet – must auk – nadiir – neutrontäht – nutatsioon– observatoorium – orbiit – orbitaaljaam – otsetõus – paljas silm – paokiirus – parallaks – parsek – perigee – periheel – perseiidid – planeedi definitsioon – planeet – planeetos – polaartelg – protogalaktikad – pulsar – punane hiid – punanihe – Päikese aktiivsus – Päikese laik – päikeseseisak – Päikesesüsteem – päikesetuul – päikesevarjutus – pööripäev – seniit – sodiaak – spiraalgalaktika – supernoova – Suur Pauk – tehiskaaslane – teleskoop – terminaator – tähesadu – tähesuurus – täheteke – täht – tähtkuju – Universum– valge kääbus – valgusaasta – virmalised – võrdpäevsus – vööndiaeg – Öpiku-Oorti pilv – ööpäev muuda Loendeid Komeet Asteroidide loend – Astronoomia mõisteid – Astronoomide loend – Galaktikate loend – Komeetide loend – Kosmoseagentuuride loend – Kosmoseaparaatide loend – Maa tehiskaaslaste loend – Meteoriidikraatrite loend – Observatooriumite loend – Taevakehade loend – Tähtkujude loend muuda

Astronoomiaportaalist Täiskuu Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna. Astronoomiaga on tihedalt seotud füüsika ja matemaatika. Need kolm teadust on üksteist oluliselt mõjutanud. Füüsikateooriaid saab paljudel juhtudel kontrollida ainult kosmilistes mastaapides või kosmilistel energiarikastel objektidel. Astronoomiale vajalikud arvutused on olnud arvutusmatemaatika ja andmetöötluse arengu oluliseks motiiviks. Traditsiooniline on olnud astronoomia koostöö geodeesiaga (astrogeodeesia, koha määramine, aja määramine, taustsüsteemid, navigatsioon), ajaarvamisega ja kalendriarvutusega (astronoomiline kronoloogia) ning optikaga (astronoomiliste instrumentide ja andurite areng). Astronoomilised instrumendid ja meetodid on tihedalt seotud ka tehnika, kosmonautika ja matemaatikaga (mõõteriistad, satelliiditehnika, taevakehade trajektooride modelleerimine). Geodeetilisi meetodeid on rakendatud ka peale Maa ka teiste taevakehade gravitatsioonivälja ning kuju kindlakstegemiseks. Loe edasi ... muuda Tsitaat "Universum pole mitte ainult nii veider, kui me ette kujutame. Ta on veidram, kui me oskame ette kujutada." J. B. S. Haldane (1892–1964) muuda Kuidas saad aidata? Siin on mõned tööd, mis ootavad tegemist: Soovitud: Halley komeet, 2099 Öpik, Galaktikate füüsika, Neptuuni-tagused objektid, Väike vanker, Maxwelli mägi, Palomari Observatoorium, Päikesesüsteemi väikekeha, Veel... Toimeta: Apollo kuumoodul, Kääbusplaneet, Planeet, Galaktika, Dysoni sfäär, Kepleri seadused, Planeetos, Võrdpäevsus, Kevadine pööripäev, Meteoor, Kollaps, Pluuto, Marss, Veel... Vikinda: Elliptiline galaktika, Spiraalgalaktika, Veel... Täienda: Abū al-Kindī, Kalju Eerme, Kosmoloogia, Maailmasüsteem, NASA Lühikesed: Christian Pollas, Elliptiline galaktika, Olympus Mons, Venera 7, Gravity Probe B, Pulsar, Veel... Lisa pilte: 136199 Eris, Boliid, Supernoova, Teleskoop, Valge kääbus, Parallaks, Veel... Muu: Kategooriata artiklid, Edasipääsuta artiklid, Kasutamata pildid, Üksildased artiklid, Veel... muuda